Hiljutine eeskujuettevõte kiratseb ja veab eelmise juhiga vägikaigast

Peamiselt Norra omanikele kuuluvasse Bestra kontserni kuulub mitu ettevõtet. Neist kõige olulisemaks võib pidada aktsiaseltsi Bestra Engineering, mille tootmishooned ja -seadmed asuvad Viljandi lähedal väikeses Päri külas. Foto: Marko Saarm

Veel paar aastat tagasi Viljandimaa ühe edukama ja innovatiivsema ettevõtte mainet nautinud aktsiaselts Bestra Engineering on nafta madala hinna tõttu raskustes. Tagatipuks on firma norralasest omanikud karvupidi koos endise tegevjuhi ja vähemusaktsionäriga.

Vähem kui kaks aastat tagasi torkas president Toomas Hendrik Ilves Bestra toonasele juhile Hellar Mutlele rinda Valgetähe IV klassi teenetemärgi tunnustuseks selle eest, et too oli Viljandist mõne kilomeetri kaugusele Pärile Norra äripartnerite toel üles ehitanud piirkonna ühe jõulisemalt areneva firma. Kogu maakonnas teati, et nafta puurtornide tarbeks hinnalisi seadmeid tootvas 60 inimesega ettevõttes makstakse head palka ning töötingimused on seal mitmes mõttes üle keskmise.

Nüüdseks on Mutle suhted äripartneritega pehmelt öeldes teravad ja tõotavad veelgi teravamaks muutuda. Olukorra tõsidust näib kinnitavat see, et hiljuti pani ta müüki oma Puiatus asuva kodu, saamaks lisaraha pikaks ja kurnavaks kujuneda ähvardava kohtuvaidluse tarvis.

Mehed istuvad kodus

Bestra majanduslik olukord pole kiita. Tänavu on nii mõnedki töötajad pidanud suure osa ajast käed rüpes kodus veetma, sest nafta hinna järsk langus maailmaturul viis kaks aastat tagasi ettevõttelt tellimused ning seis pole seni märkimisväärselt paranenud.

Üks leheveergudel anonüümsust palunud töötaja nentis, et praegu firmas valitsev õhkkond erineb paremate aegade omast nagu öö päevast. Ehkki pooleldi jõude istuvale personalile on põhipalk seni korrektselt välja makstud, hakkab motivatsioon kaduma, sest enam pole võimalik ületunnitööga lisa teenida ning süveneb hirm tuleviku ees. «Ühes kuus tuleb ehk nädala jagu tööpäevi. Vahel nipet-näpet antakse teha, aga näha on, et seis pole hea ning keegi ei tea, kas homme koht alles on.»

Esimest korda kärbiti Bestra töötajaskonda 2015. aasta mais. Siis kirjutati lõpparve päeva pealt välja kuuele inimesele. Neile lisandus hiljem teisigi ning praegu on töötajaid 41. Sakalat valgustanud mehe sõnul olid firmas ka tänavu suvel liikvel jutud kohe-kohe saabuvast järgmisest koondamislainest, kuid praeguseks olevat need vaibunud.

Hellar Mutle taandus tegevjuhi ametist juba mõni nädal pärast presidendilt riikliku autasu saamist. Oma selgituse kohaselt ei leidnud ta enam norralastest suuraktsionäridega firma tuleviku suhtes ühist keelt.

«Bestra oli tasakaalust väljas. Norra kontoris oli tööl üheksa Eesti mõistes väga kõrge palgaga inimest, kellest osa sisuliselt dubleeris meil siin kohapeal olevaid funktsioone: näiteks kvaliteedijuht, logistik, müügi- ja ostujuht ning finantsist. Ise nad seal väärtust juurde ei loonud. Norralaste roll oli oluline vaid klientide leidmisel ja tehnilise info vahendamisel, aga kõige muuga oleksime vabalt Eestis mitu korda odavamalt hakkama saanud. Seega pole vale öelda, et Päril töötanud 60 inimest pidid osa norralasi lihtsalt ülal pidama. Olukorras, kus nafta hind oli hakanud kolinal kukkuma, sai mulle selgeks, et nii suurt administratiivset seltskonda pole enam võimalik hoida,» selgitas Mutle.

Odavam töö asemele

Hellar Mutle tegi oma sõnul partneritele ettepaneku hakata kriisiolukorra üleelamiseks paralleelselt naftatööstuse seadmetega tootma nii-öelda tavalisi metallkonstruktsioone ja masinaid ehk võtta teha allhanketöid ja tellimusi alates rõdupiiretest ja lõpetades konveierseadmetega. Et aga sellise toodangu kasumimarginaal olnuks naftapuurtornide seadmete omast tunduvalt väiksem, tähendanuks see osale kontoriinimestele tööta jäämist.

«Norralastele käis selline ettepanek au pihta ja me ei saanudki enam jutule,» jätkas endine juhataja. «Piltlikult öeldes surusid teised omanikud (Nils V. Stray ja Jim H. Berentsen – toimetus) mind purki ning ajasid asja omatahtsi edasi. Mulle ei antud mitte mingit infot. Mõistsin, et mul pole enam juhina tegutsemiseks otsustusõigust. Pealegi oli mulle vastuvõetamatu tegelda asjaga, mis viib varem või hiljem pankrotti. Seepärast leppisime kokku, et lahkun 2015. aasta aprillis Bestra Engineeringu ning sügisel ka tütarettevõtte Bestra Metalli ja sidusettevõtte Bestra Technology juhi kohalt.»

Plaan rakenduski ning juba aprilli lõpul vormistati Bestra Engineeringu uueks juhatajaks konkursiga leitud Joosep Aru. Tema on selles ametis praegugi.

Kokkulepe kohtus

Sealt edasi on Hellar Mutle ja Bestra norralastest omanike suhted üksnes pingestunud ning eelmisel kuul tõi see kaasa esimese kohtumääruse. Mutle väitel jäi ta tütarettevõtte Bestra Metall juhatuse liikmeks veendumuses, et saab seal igapäevast tööd jätkata. «Tegemist oleks olnud esialgu piisavalt, sest tegelesin tellimustega ning CNC-pingid ja metalli mehaanilise töötlemise tsehh töötasid veel täie koormusega. Aga kuna mind hoiti täielikus infosulus – näiteks Joosep Aruga pole ma töökoosolekutel kohtunudki –, siis muutus kõik mõttetuks ja ma kirjutasin suvel ka sealt lahkumisavalduse.»

Ometi püsis segane olukord veel 11. novembrini, mil Mutle juhatuse liikme töösuhe lõpuks ametlikult lõpetati. Et aga talle polnud kevadest saadik palka makstud, küsis ta minnes iga kuu eest tagantjärele 500 eurot. Ehkki teine pool võttis pakkumise vastu, jäi küsitud summa Mutle kontole laekumata.

Järgnes kohtuasi, milles pooled vahetasid hulganisti kirju, aga kui istungipäev kätte jõudis, oli Mutle ainus, kes kohtu ette ilmus. Lõpuks jõuti kokkuleppele advokaatide ja kohtuniku vahel peetud telefonivestlustes. Bestra võttis endale kohustuse tasuda Mutlele 5687 eurot, millest 4787 eurot on põhinõue, 200 eurot riigilõivu hüvitis ja 700 eurot õigusabikulude hüvitis.

Ehkki sisuliselt saavutas Mutle võidu, ütles ta, et tulemus ei rõõmusta teda, sest see on väike summa, mis polnud sellist jama väärt. Ühtlasi avaldas ta imestust, et vastaspool oli valmis sedavõrd tühise nõude vastu jonnimiseks aega, energiat ja raha kulutama.

Norralasi esindav vandeadvokaat Jüri Ploom märkis, et Mutlele lubatud summa jäi algul välja maksmata selle tõttu, et samal ajal oli Bestrat esimest korda auditeerimas rahvusvaheline audiitoribüroo ning aktsionäridel oli tekkinud kavatsus hoopis Mutle vastu nõue esitada. Nad otsustasid seda esialgu siiski mitte teha ja jääda äraootavale seisukohale.

Suurem sõda seisab ees

Niisiis tõotab kõik senine olla alles eelmäng tõelisele vägikaikaveole, milles pooled ähvardavad teineteist hagidega. Seejuures mängib oma rolli Bestra enamusaktsionäride otsus kujundada nii Bestra Engineering kui selle tütar- ja sidusettevõtted juhtimise hõlbustamisele ja kokkuhoiule viidates aktsiaseltsidest osaühinguteks.

Jüri Ploomi täpsustuse kohaselt on see protsess osa ümberkorraldustest, mida Hellar Mutle omal ajal tegevjuhina tegema ei soostunud. Seevastu Mutle näeb toimuvas niinimetatud ülevõtmist, mille lõppeesmärk on teda oma osast ilma jätta.

«Käive on väike, kasumlikkust pole ja tegevust on vähe. Tegemist on sihiliku tööga ettevõtte nõrgestamiseks nii, et mina jääks kõigest ilma. Muide, seda on Nils V. Stray mulle ka otsesõnu öelnud. Kui nüüd asjad lähevad tõepoolest edasi skeemitajatele üldtuntud stsenaariumi kohaselt, siis vahetab firma varsti omanikku. Senised omanikud tulevad aga mingi aja möödudes varjatult omanike ringi tagasi. Mina pühkigu lihtsalt suu puhtaks,» kõneles ta.

Tänavu suvel tegi Mutle isegi katse algatada kohtu kaudu Bestra sundlõpetamine, sest äriühing polevat erinevalt seaduses sätestatust korraldanud enam kui kahe aasta vältel aktsionäride üldkoosolekut. Et aga veidi pärast hagi esitamist sai koosolek siiski teoks, lükkas kohus algatuse tagasi.

Sellest hoolimata kurdab Hellar Mutle, et temalt kui väikeaktsionärilt on võetud ligipääs ettevõtet puudutavale tähtsale infole ning tal pole vähimatki võimalust arengus kaasa rääkida.

Eriarvamus hinnas

«Olen neile pakkunud, et ostku minu aktsiad mõistliku summa eest ära, aga nad pole seda vastu võtnud, väites, et raha napib. Teine võimalus oleks asi lahendada ettevõttele kuuluva vara arvelt, aga nad ei kaalu ka seda. Näib, et norralastel on plaanis vanade viikingite kombel taganeda nägu vaenlase poole hoides: eesmärk on endale haarata nii palju kui võimalik. Neil on tekkinud karistamatuse tunne, sest advokaadid on andnud mõista, et Eestis eksisteerivad väikeaktsionäride õigused vaid paberil. Mina siiski ei kavatse asjade sellise käiguga leppida, sest olen selle ettevõtte ülesehitamisse panustanud oma elust 15 aastat.» 

Viimati öeldu vastuseks rõhutas norralaste esindaja Jüri Ploom, et aktsiate omamine on iga aktsionäri vaba tahe ning kui kellelgi peaks tekkima tunne, et tal pole enam mõtet ettevõtte omanike ringi kuuluda, on tal võimalus oma osa maha müüa. «Aga antud juhul on endine juhatuse liige ja tänane vähemusaktsionär otsustanud kahjustada Bestrat, algatades kohtuvaidlusi ning esitades arusaamatuid nõudeid. Näiteks kehtestas ta enda omandis olevatele aktsiatele hinna, mida Bestra Norra aktsionärid peaksid talle maksma. Tegelikult on tema aktsiate väärtus kümneid kordi väiksem.»

Vastulause lõpetuseks rõhutas Ploom, et Bestra juhid on Mutlet korduvalt hoiatanud firma huvide kahjustamise eest. Et sellest pole kasu olnud, kaalub ettevõte nüüd omalt poolt mitme kohtuasja algatamist nii personaalselt Hellar Mutle kui temaga seotud äriühingute vastu. Milles täpsemalt võiks tulevaste kaebuste sisu olla, jättis advokaat esialgu täpsustamata.

JUHTIMINE JA OMAND

Bestra kontserni juhtimine käib Norrast, kus elavad selle põhiomanikud.

• Viljandimaal Päril metallitööstust omava aktsiaseltsi Bestra Engineeringu suuromanik on peamiselt norralastele kuuluv Bestra Holding.

• Väiksem, ligi 18-protsendiline osa kuulub osaühingule Nordest Metall, mis on Hellar Mutle ainuomandis.

Allikas: äriregister