Pidu meelitab tuhat inimest lumme tantsima

Pilt on tehtud eelimisel talvisel tantsupeol. Foto: Maarja Möldre

Neljapäeval avati pärimusmuusika aidas 13. Viljandi talvine tantsupidu, mis meelitab laupäevaks kõigist Eesti piirkondadest Viljandi südalinna jalga keerutama tuhatkond inimest.
 

Peo peakorraldaja Vaike Rajaste avaldas neljapäeval avasõnu öeldes heameelt selle üle, et 1990. aastate lõpul naljaga pooleks õhku visatud ideest on saanud kindel tava, mis kogub populaarsust.

«Eelmisel aastal võisime rahuloluga tõdeda, et huvi meie vastu on tõusuteel ning tänavu see tendents jätkub,» selgitas Rajaste. Neljapäeva õhtuks oli end suurele ühistantsimisele kirja pannud 800 inimest, mida on mõnevõrra rohkem kui mullu samal ajal. «Et kõik end kirja ei pane, on põhjust Vabaduse platsile oodata vähemalt tuhandet tantsijat.»

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline sündmus, mille kulminatsiooniks on suur pärimuslike tantsude ühistantsimine Vabaduse platsil. Sellele eelnevad kohalike ja välismaiste rühmade etendused maakonna koolides, avalikud õpitoad ja kontserdid pärimusmuusika aidas.

Tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. 1926. aastal trükivalgust näinud raamat «Eesti rahvatantsud» kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud ehk ümber töötatud tantsudest, mida on järgmistel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib peakorraldaja sõnul kõhklusteta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasid talvepeo korraldajad sellele Eesti tantsusõprade tähelepanu juhtida.

Viljandi talvist tantsupidu korraldavad rahvatantsurühm Vabajalg ning mittetulundusühing Viljandimaa Rahvakultuuriselts.