Riik avardab inimeste õigusabi saamise võimalusi

Urmas Reinsalu Foto: Andres Haabu / Postimees

TEADUPOOLEST ON Eestis suur hulk inimesi, kelle sissetulek ei võimalda vajaduse korral hankida kvaliteetset õigusteenust. Samas ei vasta nad praegu riigi õigusabi saamise formaalsetele tingimustele, sest selle saamise tingimused on üpris ranged ja paljud jäävad nii-öelda lati alla.

Selliste inimeste täpset arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid neid on ilmselt üle 100 000. Näiteks eelmise aasta Eesti statistika aastaraamatu järgi elas 2014. aastal absoluutses vaesuses 6,3 protsenti elanikest ehk 82 000 inimest ja suhtelises vaesuses 21,6 protsenti elanikest ehk 280 800 inimest. Suur osa neist ei vaja õigusabi ja osa võib suuta seda ka ise hankida. Meie hulgas on aga hulk inimesi, kes kas või korra elu jooksul tekkiva õigusküsimuse lahendamiseks õigusabi vajavad, kuid ei suuda seda iseseisvalt hankida. Selline olukord pole kuidagi õigustatud ja vajab muutmist.

EELMISEL AASTAL valmis justiitsministeeriumis analüüs, mis käsitles riigi õigusabi süsteemi korraldust ja selle puudusi. Analüüsi pinnalt valmisid selle aasta kevadel riigi õigusabi seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus ning seaduseelnõu, mis saadeti suvel huvirühmadele arvamuse avaldamiseks. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu eesmärk on laiendada inimeste õigusabile juurdepääsu võimalusi. Nüüdseks on valitsus justiitsministeeriumis ettevalmistatud eelnõu heaks kiitnud ja see on edastatud riigikogule.