Mulgimaa pealinnas pakkus presidendist rohkem elevust Evelin

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Hendrik Ilves on kahel korral, nii ametiaja alguses kui lõpus, surunud kätt Abja gümnaasiumis kooliteed alustavatel lastel. Tänavu 1. septembril sai tema käest aabitsa 14 last.
Toomas Hendrik Ilves on kahel korral, nii ametiaja alguses kui lõpus, surunud kätt Abja gümnaasiumis kooliteed alustavatel lastel. Tänavu 1. septembril sai tema käest aabitsa 14 last. Foto: Elmo Riig

Veel viimaseid päevi Eesti Vabariigi presidendi ametis olevat Toomas Hendrik Ilvest on Abja-Paluojal elavad inimesed näinud nii kohalikus Konsumis kui saateautodega Ärma talu poole kihutamas. Ametiajast jättis sinna suurema jälje aga endine presidendiproua.

Thea Suvi
Thea Suvi Foto: Elmo Riig

Kirikupoes Vikerkaar töötav Thea Suvi (pildil) ütles, et sellesse poodi president ega tema proua ei sattunud, küll aga nägi ta neid vahel toidupoes. «Elevust ikka tekitas, kui elab siinsamas,» lausus ta.

Suvi sõnul on kindel see, et president tegi Abja terve Eesti silmis kuulsamaks. Enim jääb talle ametist lahkuva presidendiga seoses meelde aga hoopis Evelin. 

«Seda kergliiklusteed, mis meil siit läheb, nimetatakse Evelini teeks, sest ta sõitis seal rulluiskudega,» rääkis Thea Suvi. Presidendiprouat nähti tihti ka Mulgi Kõrtsis söömas. Kuigi Evelin ise kirikupoes riidejahil ei käinud, oli mõni klient tulnud neilt otsima samasugust salli, nagu oli Evelinil kaelas näinud.  

Suvi tõdes, et president talle meeldis, sest oli soliidne ja tark mees. «Võib-olla sellepärast võtsin ka rohkem omaks, et Ärmal elas,» rääkis Suvi, kelle pojale oli Ilves kümme aastat tagasi andnud esimesel koolipäeval kätte aabitsa ja teda oma käepigistusega kooliteele saatnud.

Evelini ämber

Tiina Mängel
Tiina Mängel Foto: Elmo Riig

Nii nagu väikeses kohas ikka, liigub ka Abja-Paluojal külajutte. Näiteks on räägitud, et presidendi koerad jooksid liiga palju ja liiga vabalt ringi. Teati ka puukidest, keda president oli kohalikus kiirabibaasis mitmel korral eemaldamas käinud.

Tiina Mängel (pildil), kes elab Abja-Paluojal suviti ja läheb varsti tagasi Tallinna, ütles, et tal on hea meel, et Eesti sai uue presidendi. «Veidi rumalat juttu ajas – võime ju IT-riik olla, aga mingit tööstust meil pole,» lausus ta Toomas Hendrik Ilvese kohta.

Samas mõjus Ilves Abja-Paluojale Mängeli meelest positiivselt. «Arvan, et tänu temale püsis raamatukauplus, mida nii väikesest kohast naljalt ei leia,» viitas ta poele, kus president on käinud nii enda kui Evelini raamatu esitlusel ning kust leiab ka talle pühendatud fotodega seina.

Kaja Ojamäe leidis, et Evelini roll oli Ärmal suurem kui Toomas Hendrikul. «Tema organiseeris kõik need asjad, mis seal tehtud on. Evelin figureeris kohapeal rohkem ja inimesed, kes seal tööl käisid, puutusid temaga kokku,» kiitis ta eelmist prouat ja lisas kaastundega, et too jäi nüüd uue proua tõttu kõigest ilma.

Kokkupuuteid Eveliniga oli mitmesuguseid. Näiteks 2013. aasta juunis ämbritäie tomatitega seotud juhtum, mida Abja vallavanem Peeter Rahnel nimetab presidendiproua ämbriks. Nimelt olid talle helistanud nii president kui Evelin ja palunud uurida, ega mõnel kohalikul juhtu olema valmis esimesi tomateid, mida saaks pakkuda külla tulevale Saksa riigi­peale.

Oli alles juuni algus, aga Rahnel leidis suure otsimise peale siiski ühe kohaliku mehe, kes oli lahkelt nõus loovutama presidendile väikse plastpange täie esimesi punapõskseid tomateid. «Kui meie inimene tomatid kiiresti sinna organiseeris, oleks võinud presidendiproua, kes neid küsis, pange väikse tänukirjaga tagasi saata. Ei tulnud midagi,» rääkis Rahnel. Lõpuks õnnestus ämbrike küll tagasi saada, seda presidendi juures käivate töötajate kaudu, aga ikkagi tühjana. 

Teretas kättpidi

Evelin Ilvesega oli vallal olnud konflikt lumelükkamise pärast, millega ta ühel lumerohkel talvel rahule ei jäänud. «Ole sa presidendiproua, tööinimene või õpilane – omavalitsus peab kõiki võrdselt kohtlema,» ütles Rahnel.

Vallavanema sõnul ei mõjutanud Ilves otseselt kohalikku elu, vaid pigem tutvustas laiemalt Mulgi kuvandit, sest määratles ennast ka kui mulki. «Mulgimaa üritustel osales Ilves tunduvalt rohkem, kui oleks võinud oodata mis tahes teiselt presidendilt.»

Peeter Rahneli sõnul ei olnud president selline mees, kes oleks teinud asju näitamise pärast. Kui ta käis koos poja Luukas Kristjaniga talgutel Abja kooli parki korrastamas, oli tal kaasas võsalõikur ja muu vajalik. «Osalesid ikka täie pingega seal. Inimestele loomulikult meeldis selline asi,» meenutas vallavanem.

Marko Lääts
Marko Lääts Foto: Elmo Riig

Kohalikus saekaatris töötav Marko Lääts (pildil) ütles, et talle kui lihtinimesele jättis ametist lahkuv president ainult positiivse mulje. «Mulle meeldis see, et ta oli väga esinduslik ja rääkis konkreetselt asjadest. Tühja ajamist polnud,» lausus Lääts. Ühe korra nägi ta ka presidenti läbi Abja-Palu­oja kihutamas. «Mõtlesin, mis kolonn siit läheb, siis öeldi, et president läheb Ärma tallu.»

Olga Lazorko
Olga Lazorko Foto: Elmo Riig

Konsumi klienditeenindaja Olga Lazorko (pildil), kellel on õnnestunud korduvalt presidenti teenindada, rääkis, et too on ostnud samasugust kaupa nagu tavaline inimene ega ole olnud ka kuidagi üleolev – vastupidi, teretanud temaga juttu ajada soovijaid kättpidi. «Inimesed tahtsid lähemalt näha, ikka teretasid ja kiitsid teda. Kõikidel oli hea meel, et omakandimees on president,» lausus ta kahjutundega, et presidendi ametiaeg hakkab lõppema. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles