Järgmisel nädalal selgub, kas Viljandi uue kunsti muuseumi ehituslugu hakkab lõpuks edenema või mitte. Selle eestvedaja Mark Soosaar on riigi huvipuudusest nördinud ning kaalub mõtet muuseum võõrsile kolida.
Uue kunsti muuseumi saatus ootab kaalukausi langemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutus Uue Kunsti Muuseum esitas ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) taotluse Viljandi Linnu tänav 4 ja 4-a hoone väljaehitamiseks. EAS-ilt küsitud summa ulatus üle 1,8 miljoni euro (üle 28 miljoni krooni). Viljandi linnavalitsus on ettevõtmist toetanud enam kui 158 000 euroga (ligikaudu 2,5 miljonit krooni). Kokku pisut enam kui 2 miljonit eurot (33 396 554 krooni) maksvale projektile on õla alla pannud ka kultuuriministeerium.
Raha saavad vähesed
Paarkümmend aastat tagasi Pärnus loodud ja üle maailma paljude kultuuriinimeste poolehoiu pälvinud uue kunsti muuseum on pidanud oma püsimise eest pidevalt võitlema.
Pärast seda, kui Pärnu linn muuseumi koduks olnud hoone maha müüs, alustas Soosaar lootusrikkalt Viljandis. Ta on siia kunstikogu rajamise nimel töötanud juba enam kui viis aastat.
«Kui selgub, et raha ei anta, tuleb nõukogul maha istuda ja mõelda, mis üldse edasi saab,» lausus Soosaar. Ta lisas, et on kaalunud isegi võimalust kolida kogu ettevõtmisega mõnda Eestist kultuurisõbralikumasse riiki.
EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul on taotluste menetlusvooru tähtaeg küll möödas, kuid otsust pole veel langetatud. «Teeme seda järgmisel nädalal. Oleme kõigile taotluse esitajatele ka sellekohase teate saatnud,» ütles Hankov.
Tema sõnul ei saa praegu ennustada, millised algatused rahastamist leiavad.
Kõnealune meede kannab nime «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» ja selle kaudu lootis toetust saada 130 ettevõtmist. EAS võttis neist arutamiseks 106.
«Taotluste kogusumma oli 172,5 miljonit eurot, kuid toetusteks on ette nähtud vähem kui 13 miljonit eurot,» tõi Hankov välja arvud, mis näitavad konkurentsi tihedust.
Kõige enam saab üks taotleja küsida umbes 3,2 miljonit eurot, sellest võib järeldada, et lootust raha saada on neljal projektil. «Päris nii ei saa siiski võtta, sest ega kõik taotlused ole maksimumi peale tehtud,» täpsustas Hankov.
Viivitus on kulukas
«Olime juba 2009. aastal ehituse alustamiseks täiesti valmis,» kinnitas Mark Soosaar. Viivitus tekkis seetõttu, et EAS saatis muuseumi eelprojektiga taotluse tagasi, nõudes põhiprojekti esitamist. Paraku asjaajamiseks kulunud aja jooksul meede suleti.
«Regionaalministrist oli vastutustundetu panna see meede poolteiseks aastaks seisma,» jätkas Soosaar. Peale sunnitud viivitus maksab tema hinnangul nüüd kurjasti kätte.
Soosaare sõnul muutis olukorra hullemaks ka asjaolu, et välja antava summa suurusest avalikult ei räägitud ning nii ei osanud paljud taotluse esitajad oma võimalusi adekvaatselt hinnata.
«Nüüd lähevad miljonid kroonid, mille eest toona projekte kirjutati ja terviklahendusi koostati, lihtsalt vett vedama,» avaldas Soosaar raiskamise üle nördimust.
Uue kunsti muuseumi ehitamise eeltöö, asjaajamine, dokumentatsiooni koostamine ja projekti tegemine olid läinud maksma paar miljonit krooni. Väärib märkimist, et linn leidis võimaluse ettevõtmist toetada raskele säästuajale vaatamata. Soosaare hinnangul oleks 2009. aastal muuseumi ehituseks korraldatud riigihanke puhul saadud töödega tõenäoliselt odavamalt hakkama kui nüüd.
ARVAMUS
Helle Aunap,
Viljandi abilinnapea
Me loodame väga, et muuseum raha saab, sest kunstiga tegelev asutus sobiks sinna miljöösse suurepäraselt.
Maja on muuseumile antud hoonestusõiguslepinguga. Kui nüüd ehitusraha ei tule, siis linnavalitsusel plaan B-d paraku pole. Oleme äraootaval seisukohal ning kui tarvis, hakkame otsima uusi lahendusi. Selle hoonega ei lähe kindlasti nii, nagu läks kinoga.