Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et erakondade valimislubaduste maksumuse arvutus, mille tegi rahandusministeerium, ei ole poliitiliselt kallutatud, ehkki mitu erakonda on seda väitnud.
Minister tõrjub poliitilisi süüdistusi
Jürgen Ligi kinnitas eile valitsuse pressikonverentsil, et oli teinud rahandusministeeriumi ametnikele juba eelmisel aastal ülesandeks arvutada välja valimislubaduste maksumus ja saanud vastuse, et seda tehakse niikuinii. Ligi sõnul on rahandusministeeriumi ametnikud arvutanud erakondade valimislubaduste maksumust ka eelmiste valimiste eel.
Jürgen Ligi jutu järgi võttis rahandusministeerium erakondade valimislubadusi arvutades aluseks valimisprogrammides lubatu kõrval ka erakondade esindajate avalikud väljaütlemised ajakirjanduses ja mujal.
«Jälgisime täpselt, mis on üleval kodulehel ja kuidas on seda selgitatud, seetõttu võisid sarnased lubadused saada rahandusministeeriumi arvutustes erineva hinnasildi. Ei saa välistada, et need arvutused täpsustuvad,» rääkis ta.
Ligi nimetas vastutustundetuks süüdistada rahandusministeeriumi kui institutsiooni poliitilises kallutatuses lihtsalt sellepärast, et tema on poliitik.
Rahandusministeerium avaldas kolmapäeval parlamendierakondade valimislubaduste maksumuse analüüsi, mille järgi üksiklubadustest on kõige kallim Eestimaa Roheliste väljapakutud kodanikupalk ning kõige rohkem suure mahuga muudatusi on Eesti Keskerakonnal.
Roheliste pakutud kodanikupalk maksab aastas 1,286 miljardit eurot. Selle erakonna teine suur lubadus on maksuvaba miinimumi tõstmine, mis vähendaks riigi tulusid aastas 190 miljonit eurot.
Keskerakonna kõige kallim lubadus puudutab pensioniosaku koefitsiendi muutmist, mille eesmärk on suurendada pensioni baasosa. Rahandusministeeriumi selgitust mööda progresseerub selle lubaduse mõju kiirelt ja maksab pikema perspektiivi keskmisena aastas 300 miljonit eurot. Ühtlasi läheb erakonna lubadus tõsta kõiki pensione vähemalt 35 eurot kuus aastas maksma ligi 170 miljonit eurot.