Kommentaar. Keskkonnatoetust saab 70 protsenti haritavast maast

Marko Gorban

FOTO: Erakogu

​Kui me räägime euroopalikust põllumajandusest, siis tuleb selgelt eristada, mis sellest vastab artiklis maalitud pildile tulenevalt tootmisotsustest ja mis poliitikameetmetest. Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas on keskkonnale järjest enam tähelepanu pööratud, tehes seda eelkõige vabatahtlike meetmete kaudu, millega tootjatelt keskkonnaalast avalikku hüve tellitakse. Samuti tuleb silmas pidada, et eri riikides on olukord väga erinev. Eestit, kus pool maast on metsa all ja põllumajandusmaa moodustab üksnes neljandiku maakasutusest, ei saa võrrelda näiteks intensiivse põllumajandusega Hollandiga.

Tellijale

Euroopa Liidu liikmesriikide maaelu arengukavade eelarvest moodustavad suurima osa just põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mis on mõeldud põllumajanduse ja metsanduse ökosüsteemide säilitamiseks ja parandamiseks. 

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse all on 433 000 hektarit põllumaad, mis moodustab umbes 70 protsenti kogu haritavast maast. Toetuse taotleja peab suurte põldude äärde jätma servad ning järgima teisi nõuded, mis aitavad vältida monokultuuride kasvatamist ja intensiivset põllumajandust. Lisaks on võimalik jätta püsirohumaad üle aasta niitmata, et soodustada põllulindude pesitsemist.

Tagasi üles