/nginx/o/2015/12/09/4782747t1h194d.jpg)
SEOSES OMAVALITSUSTE ühinemisega on olnud õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida käimasolev haldusreform head võiks tuua. Olgu siis veel kord esile tõstetud mõned seniste ühinemistega kaasnenud tüüpilised positiivsed efektid, mida on vallajuhid korduvalt välja toonud ja mis suure tõenäosusega ilmnevad ka tulevaste ühinemiste puhul.
Eestis on alates 1996. aastast aset leidnud 30 omavalitsuste ühinemist ja pole olnud ühtegi lahkuminekut. Heade ühinemiste näitena võib julgelt välja tuua Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa ja Lääne-Saare valla.
Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas. Ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi. Nüüd aga kümme ühinemistega seotud positiivset aspekti, mis on leidnud kinnitust seni ühinenud valdades.
ESITEKS: investeerimisvõimekuse märkimisväärne kasv tulenevalt mastaabiefektist, suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Näiteid sellistest elluviidud suurtest investeeringutest, millest vallajuhtide sõnul aastaid ainult räägiti, on väga palju. Olgu selleks siis uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad.
TEISEKS: ametnike spetsialiseerumine, kõrgharidusega ametnike osa kasvamine, vallaametniku prestiiži suurenemine ja töötajate palga konkurentsivõimelisus. Näiteks on juurde loodud keskkonnaspetsialisti, arendusspetsialisti, haridus- ja kultuurispetsialisti ning arhitekti ametikohti, mida varem väikestes valdades üldse ei olnud. Palgad on ühinenud valdades muutunud võrreldavaks maakonnakeskuse tasemega, mis annab võimaluse palgata tõesti pädevaid inimesi.
KOLMANDAKS: paranenud on teenuste kvaliteet ja valik, sealhulgas sotsiaalhoolekandeteenuste kvaliteet. Toetuste tasemed on ühtlustatud üldjuhul ühinejate kõrgema taseme suunas. Mõnes sellises kohas, kus varem koduhooldustöötajat polnud, on see teenus nüüd tagatud. Avatud on uusi noortekeskusi ning tehtud juurde sotsiaalkortereid.
NELJANDAKS: ettevõtluse toetamise võime tekkimine. Näiteks Lääne-Nigula vallas pakutakse valla ettevõtjatele eraldi ettevõtlustoetust ja Viljandi vald osaleb tööstuspargi taristu arendamises päris suure omaosalusega.
VIIENDAKS: kogukonnad on muutunud aktiivsemaks ja kohapeal on omavalitsusele tekkinud selged koostööpartnerid, toimunud on kohalike algatuste toetamise süsteemi korrastumine. Näiteks Lääne-Nigula vallas on välja töötatud selge kogukonna kaasamise ja rahastamise poliitika, mille hulka kuuluvad ka külavanema statuut, tegevustoetused ja külamajade rahastamine.
KUUENDAKS: volikogude töö kvaliteedi selge paranemine. Suurenenud on nõudmised volinike professionaalsusele ning tekkinud parem tasakaal ametnike ja volinike vahel otsustamise protsessis. Kasvanud on volikogu komisjonide roll. Suurenenud otsustajate ring tähendab, et olukord, kus asjad lepitakse omavahel väikses kohas kokku ja teistel pole sinna ringi asja, pole enam nii kergesti võimalik.
SEITSMENDAKS: tunduvalt on vähenenud ametnike koguarv ja üldvalitsemiskulude osa omavalitsuste eelarves. Paljudes kohtades on õnnestunud ligi kolmandik senistest valitsemiskuludest suunata mujale, kas või lasteaednike ja kultuuritöötajate palkadeks.
KAHEKSANDAKS: tekib võimalus piirkonna terviklikuks arenemiseks. Markantse näitena on toodud, et enne ühinemist arendati Põlva linnas ja vallas kergliiklusteedega eri suundi, see tähendab, et kasutajale lõppesid nende teede otsad valla piiril ega kohtunud omavahel. Ühe hea näitena on toodud koolitransport, mille korraldamisel on parem langetada otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades.
ÜHEKSANDAKS: kaovad omavalitsustevahelised maksed seni ühinemisosalistelt tellitud teenuste eest ja teie-meie-suhtumine. Tänu vastastikuse arveldamise kadumisele vähenesid näiteks Märjamaa vallas lapsevanematel kooli- ja lasteaiakoha saamise mured. Kadus ära asjaajamine kahe omavalitsuse vahel ühiselt kasutatavate ametnike ja asutuste suhtes, mis hõlbustas oluliselt otsustusprotsessi – nii on öelnud näiteks Kohila vallavanem.
KÜMNENDAKS: valla allasutuste tööd saab nende ühtse juhtimise korraldamisega muuta efektiivsemaks ja paindlikumaks seal, kus üksinda kiputakse jääma elanike arvu vähenedes liiga väikeseks. Olgu näiteks toodud raamatukogud, kultuuriasutused ja kommunaalettevõtted. Parem suuremas piirkonnas ühtse juhtimisega haruraamatukogud või rahvamajad olukorras, kus alternatiiviks võib olla millegi sulgemine. Näiteks Kose ja Tapa vald peavad igati positiivseks oma kogemust kogu valla ühtse raamatukogu loomisel koos endistes paikades jätkavate haruraamatukogudega.