Voldemar Vähi: vaatan ikka naisi ja nemad vaatavad üle ukse meid ka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Ketlin Beljaev
Copy
Voldemar Vähi on elanud ikka oma väikse vabariigi nimel.
Voldemar Vähi on elanud ikka oma väikse vabariigi nimel. Foto: Elmo Riig

85-aastane Voldemar Vähi sattus pansionaati elama nii nagu paljud teisedki: jäi üksinda ja tervis läks ära. Ta jagab tuba Jaaguga, kes on tema sõnul väga jutukas ja räägib kõike, mida teab. Jaak olevat sünni­traumaga. 

«Vaatan ikka naisi ja nemad vaatavad üle ukse meid ka, aga olen väga äpu selles suhtes juba,» lausub mees naerdes ja lisab, et silm ikka näeb veel. Ta on aru saanud, et nutmine siin elus ei aita.

Voldemari voodi ees on suur kilekotitäis õunu, mille on toonud temast kolm aastat vanem õde. «Naabrimees sööb. Kõige hullem on see, et ta sorteerib paremad välja,» viitab ta taas Jaagule, kellega jagab lisaks jututeemadele ka õunu. 

Tagasi üles