Antonina Petrova: ainukesed asjad, mida ma pole elus teha saanud, on tantsimine ja heinaniitmine

Kuigi Antonina Petroval on pooled jäsemed puudu, saab ta kõigega ise hakkama. Lemmiktegevus, millega hooldekodus igavust peletada, on aga kudumine. Foto: Elmo Riig

Olgugi et Antonina Petroval ehk Toonil on vaid üks käsi ja üks jalg, on tema põhitegevuseks käsitöö, sokkide, mütside ja sõrmikute kudumine. Praegugi on Tooni varrastel triibulise säärega villasokid, mida teeb oma sugulasele. 

80-aastane naine on olnud ilma käe ja jalata suurema osa elust, sest astus teise ilmasõja ajal, olles kõigest üheksa-aastane, miini otsa. Lehmad olid läinud kaerapõldu ja ta tahtis neile läbi võsa järele minna – seal see pauk käiski. Ta oli neli tundi veres ja poris pikali ja ootas kiirabi, kes oli sõitnud kõigepealt Kõppu, kuigi tema ootas Puiatus. Pärast õnnetust lõigati tal jalga kolm korda, sest kardeti gangreeni. Lisaks pooled jäsemed võtnud traumale on naine üle elanud kaks insulti.  

«Ainukesed asjad, mida ma pole elus teha saanud, on tantsimine ja heinaniitmine,» ütleb oma saatusega leppinud ja elama õppinud Tooni. Ta on elu jooksul lüpsnud lehmi, söötnud sigu, raiunud puid ja neid riita ladunud. Praegugi saab ta põhitoimingutega ise hakkama ja tunnistab, et nuriseda pole midagi. Ta paneb ise riidesse, teeb voodi ära, peseb ennast, läheb majast välja ja tuleb sisse.