Sel aastal süstib Eesti riik ehitussektorisse kümneid miljoneid saastekvoodi müügist saadud eurosid, mida kasutatakse selleks, et muuta hooned energiasäästlikumaks.
Saastekvoot aknatootjale palju lisatööd ei too
/nginx/o/2016/11/24/6106013t1hfd8a.png)
10. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki esimene samm soojaarvete vähendamise poole on sageli akende vahetus, ei usu Viljandi Akna ja Ukse juhatuse esimees Rain Hüva, et tema firmale CO2 kvootide müügist suurt lisatulu tõuseks.
«Hoonete energiatõhususe parandamiseks mõeldud raha jaguneb kolmeks: välisele soojustamisele, mis hõlmab ka akende vahetust, õhuvahetuse reguleerimisele ja küttesüsteemide renoveerimisele,» seletas ta.
Hüva teada pole akendele jäävad summad seetõttu niikuinii kuigi suured ja nendestki läheb lõviosa odavamate plastakende valmistajatele. Viljandi Aken ja Uks toodab puit ning puit- ja alumiiniumaknaid.
«Puitakende hinda kvoodiraha ei tõsta ja defitsiiti selle tõttu ei teki,» oli Hüva veendunud.