Viljandi Aken ja Uks kummutas pealinna meeri hukkukuulutava ennustuse

Uksetehase laiendus annab juurde 2200 ruutmeetrit tootmispinda ja muudab kompleksi terviklikumaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

2008. aasta sügisel väljendas Tallinna linnapea Edgar Savisaar kahtlust, kas Viljandi Aken ja Uks enam endisel kujul tööle hakkab. Kui ekslik tema spekulatsioon oli, tõestas Viljandi suurim tööandja mullu rekordiliste majandustulemustega.

«Tehke mis tahate, aga mina ei usu, et lähiaastatel taastub näiteks Haapsalu kaablitehase töö. Ma ei usu, et Viljandi ukse- ja aknatehas taastab oma töö.» Nii vahendas Eesti Päevaleht Online 2008. aasta novembris Savisaare sõnu.

Poliitikule andis musta stsenaariumi maalimiseks tõuke tõik, et umbes samal ajal oli ligi poole tuhande töötajaga ettevõte teatanud 30 inimese sundpuhkusele saatmisest.

Kulud Eesti, tulud Põhjamaade omad

Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimehe Rain Hüva sõnul põhjustas endise majandusministri ennatlik väljaütlemine firmale toona märkimisväärseid ebameeldivusi, sest usalduskriis oli niigi suur.

«Paljud koostööpartnerid hakkasid kohe helistama ja uurima, mis toimub: kas meil tehas seisab? Hulk aega läks selgitamiseks, et oleme töötav ettevõte,» meenutas Hüva.

Hoolimata sellest, et Viljandi Aknal ja Uksel õnnestus hoida tootmismaht enam-vähem endine, ei möödunud kriis valutult. Turg oli ebakindel, hinnad langesid ning koos nendega kahanesid käive ja kasum. Peale selle, et mõnikümmend inimest tuli saata palgata puhkusele, kärpis firma 15—20 protsenti töötajate tasu ja koondas neist umbes 15 protsenti.

«Koondamine tulenes natuke tulevikuhirmust: 2008. aasta lõpul ei teadnud keegi, mis edasi saab,» tunnistas Rain Hüva. «Eesti lühikeses ettevõtlusajaloos puudus sellise olukorraga toimetuleku kogemus. Nüüdseks oleme sama palju inimesi tagasi võtnud ja meil on umbes 510 töötajat.»

Hüva arvates eraldas kriis terad sõkaldest ning firmad kas kadusid pildilt sootuks või läheb neil väga hästi. Kumba seltskonda kuulub Viljandi Aken ja Uks, on selgelt näha majandustulemustest, mis mullu püstitasid kõigi aegade rekordi: auditeerimata ja konsolideerimata andmetel teenis aktsiaselts 36,1 miljoni eurose (565 miljoni kroonise) käibe juures umbes 2,5 miljonit eurot ehk ligikaudu 39 miljonit krooni kasumit.

«Pidime ju tõestama, et Savisaarel pole õigus,» märkis Hüva naljatamisi.

Tema sõnul sai suur kasv võimalikuks tänu varasemale otsusele hoiduda kaasa minemast Baltikumi ehitusbuumiga ning pürgida kokkulepitud strateegiat järgides Põhjamaade juhtivate akna- ja uksetootjate hulka. Arengut võimendasid Skandinaavia sihtturgudel makstavate hindade kosumine ja sealsete valuutade tugevnemine 2009. aastaga võrreldes.

«Eestis müüme oma toodangust vaid kümme protsenti,» rääkis Hüva. «Seetõttu kajastuvad Põhjamaade majanduses asetleidvad muudatused meie tuludes, aga Eestis toimuv väljendub kuludes.»

Suurt palgatõusu ei tule

Hoolimata silmanähtavast edust, ei kavatse akna- ja uksetootja palkasid kriisieelsele tasemele tõsta.

«Me küll mõtleme palgatõusule, kuid kindlasti ei tule see nii suur,» nentis Rain Hüva. «Inimestele see muidugi ei meeldi, aga buumi ajal olid paljud meie töötajad üle makstud. Palk peaks olema kompensatsioon tööpanuse eest, kuid tööpanus pole vahepeal sel määral tõusnud.»

Juhatuse esimees tõdes, et efektiivsuse suurendamises on suur osa ettevõtte töökorraldusel ja tootmisvahenditesse tehtud investeeringutel, kuid tähtis on ka töötajate panus. «See algab väikestest asjadest. Näiteks sellest, et tullakse õigel ajal tööle ja antakse kaheksa kokkulepitud töötunni jooksul endast maksimum.»

KASV

Viljandi Akna ja Ukse käive ning kasum suurenesid mullu märgatavalt.
• Ettevõtte käive kerkis 2009. aasta 25 miljonilt eurolt (392 miljonilt kroonilt) 36,1 miljoni euroni (565 miljoni kroonini).
• Veelgi suurema hüppe tegi kasum. Kui tunamullu oli see 0,77 miljonit eurot (12 miljonit krooni), siis 2010. aastal küünib esialgsete andmete järgi 2,5 miljoni euro (umbes 39 miljoni krooni) ligi.
Allikas: Viljandi Aken ja Uks