Eestis on tänavu meeikaldus

Pollis tegutsev mesinik Antu Rohtla on kurb, sest tänavu on olnud erakordselt nadi meesaak.

FOTO: Elmo Riig

​Mesinike kinnitusel on tänavu Viljandimaal ja Eestis tervikuna ikaldusaasta, mille on põhjustanud erakordselt ebasoodsad ilmaolud. 

«Tänavune saak on tavakohasest poole väiksem,» sõnas Pollis tegutsev mesinik Antu Rohtla. Tema hinnangul on viimase kümne aasta keskmine olnud Eestis pere kohta 40 kilogrammi ringis, aga tänavune on 20–30 kilogrammi. Sama kehv oli tema hinnangul viimati 1996. aasta. 

Läänerannik jäi kuivale

«Nii see on, tänavu on mee­ikaldus,» tõdes Kõpu kandis toimetav 90 perega mesinik Margus Kivi. Tema ja Antu Rohtla nentisid, et kõige hullem on seis läänerannikul, kus mõned mehed on täiesti kuival. Sama juttu rääkis Eesti mesinike liidu juhatuse esimees, Morna külas mesilat pidav Aleksander Kilk. Ta möönis, et tänavune saak Eestis tervikuna on pool tavapärasest või veel väiksem. «Mõnes piirkonnas Põhja-Eestis või läänerannikul, kus kevadsaak jäi põua tõttu saamata ja suvel midagi ei lisandunud, on ka täielik ikaldus,» sõnas ta. 

Ilmaolusid meenutades rääkis Antu Rohtla, et mais tuli põuane kuumus, õitsemise ajal kuivas nektar õitesse ja mesilastel oli raskusi selle kättesaamisega. Lisaks pani äkitselt saabunud kuumalaine taimed kiiresti õitsema, seega oli hiljem korjeaeg tavakohasest palju lühem. 

«Kuivale ja kuumale järgnes pikk ja vihmane periood, kus mesilastel oli vähe lennuilmasid,» jutustas Rohtla. 

Tänavune suvi oli vihmasuselt teine pärast 1961. aastat, mil ilmateenistus vaatlusi on talletanud. Aleksander Kilk ütles, et maikuu oli enamikus Eesti piirkondades meekorjeks täiesti korralik, aga edasine vihm pani kogusaagile põntsu.

Kanarbik ei päästnud

Asjaolu, et suve lõpp tuli ilus, mesinike sõnutsi enam ei aidanud, sest nektarit andvad taimed olid õitsemise juba lõpetanud. 

«1. augustiga tavaliselt saagi korjamine lõpeb, siis tuleb suhkrukott mesilaste söötmiseks välja otsida,» rääkis Antu Rohtla. Lisa oli loota vaid kanarbikust matti võtvatel mesinikel, aga tänavu ei saadud sealtki abi. Rohtla teadis Pärnumaal toimetavatelt sõpradelt kuuldu põhjal öelda, et kanarbikumett tuli väga vähe. 

Sama teadis rääkida Margus Kivi. «Üks mu tuttav mesinik viis kanarbikule 500 peret ja tavaliselt saab ta nii suure hulga pealt 25 tonni mett, tänavu sai aga vaid kolm tonni,» kõneles ta. 

Margus Kivi nentis, et 2012. aasta järel, mil tulid rekordsaagid, on olnud järjest kehvad meeaastad, tänavune oli siis kõige nadim. «Viimasel ajal on olnud pigem mesilaste söötmise ja töörõõm, tulu väga ei tule,» sõnas ta. Samas ei saa ka hinda kergitada, sest ostjad on väga tundlikud. «Tänavu kergitasin hinda vaid 10 senti kilogrammist ja mitu klienti kadus kohe ära.» 

Margus Kivi lisas, et väikeses Eestis on erinevused siiski suured ning Põltsamaa ja Pandivere kõrgustiku kandis oli ka tänavu hea meesaak. Üks Põltsamaa mees oli rõõmustanud koguni rekordsaagi üle, mis küündis 100 kilogrammini pere kohta. «Eks seal kandis olegi Eesti mee Meka, tundub, et pinnase niiskusrežiim ja muu klapib,» märkis mesinik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles