Rahvakoosolek algas ühe vallakodanikuga

Tarvastu, Kolga-Jaani ja Viljandi valla liitumist puudutava rahvakoosoleku alguseks tuli Viiratsi rahvamajja omavalitsuse töötajatele seltsiks üks vallakodanik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval peeti Viiratsi rahvamajas esimene liitumiskoosolek, kus sai arutada Viljandi valla ühinemist Tarvastu ja Kolga-Jaani vallaga. Lisaks asjaosalistele ametnikele oli koosoleku alguseks saalis ka üks vallakodanik.

«Ma olen ühe sellise pulli juba üle elanud ja tahaks kuulata, mis nad seekord räägivad,» märkis Viiratsi elanik Kiur Saluveer, kes võttis koha sisse viimases pingireas ning jäi ootele. «Ma esialgu midagi ei vaja ja tahan lihtsalt näha.»

Koosolekute vastu ongi leige huvi

Pärast avasõnu astus uksest sisse veel üks vallakodanik ning nii käiski suhtlus põhimõtteliselt kaks kahe vastu. Liitumislepingu projekti olid tutvustama tulnud Viljandi valla abivallavanem Sulev Kannimäe, Viljandimaa omavalitsuste liidu kohalike omavalitsusüksuste ühinemise koordinaator ja Viljandi vallavolikogu esimees Hellar Mutle ning lisaks veel tehniline töötaja Veiko Jüris.

Mutle sõnul leiges osavõtus midagi harukordset pole, sest niisugune trend oli näha juba rahvakoosolekutest Viljandi valla loomise eel. «Neil oli üldse nii, et kui kümme protsenti tuli, siis kõik ütlesid halleluuja,» märkis ta ja lisas, et suhe üks vallakodanik vallatöötaja vastu on täiesti tavapärane. Kannimäe lisas, et üks rahva huvi puudumise põhjus on kindlasti see, et haldusreformi teema on jutuks olnud pikka aega, ning teiseks on rahvakoosolekud ja rahva arvamuse väljaselgitamine seadusest tulenevalt kohustuslikud, kuid vallavolikogule ei ole need ühinemisotsuse tegemisel siduvad.

Selles, et rahvakoosolekutest osavõtt on leige, ei näinud aga tulevase suuromavalitsuse ühe potentsiaalse osa ehk Tarvastu valla vanem Alar Karu murekohta. «Midagi pole halvasti, kui need koosolekud ei ole väga rohkearvulised, see näitab, et rahval pole midagi muretseda,» ütles ta.

Rahva väljakäidud mõte läheb arutamisele

Nagu Kolga-Jaani valla rahvakoosolek on ka Tarvastu valla koosolekud järgmisel nädalal. Alar Karu ei osanud prognoosida, kas nende valla kolmele kokkusaamisele võiks oodata rohkem rahvast. Kui läbirääkimisprotsessi Viljandi vallaga alustati, saadi samuti Mustla käsitöökojas kokku ja osavõtjaid oli toona 20–30. Nüüd, kui sellel teemal on juba rohkem räägitud, on vallavanema sõnul tunda, et liitumise vastu Viljandi vallaga ei ole Tarvastu kodanikel nii suurt protesti, et see nad kohale tooks. Nii võivad koosolekud ka napi osavõtuga jääda.

«Pigem ongi need selleks, et rääkida mingist murest või esitada lisaküsimusi, näiteks liitumislepingu kohta,» selgitas ta.

Liitumisteema üle on Tarvastu rahvas arutlenud ka valla Facebooki lehel. Seal on küsimused Karu sõnul olnud pigem sisulised, huvi on tuntud näiteks kodanike teenindamise ja tulevaste piirkondade teenuskeskuste vastu.

See kõik on kirjas liitumislehes, kus on ka investeeringud ja lepinguprojekt vallakodanikele lugemiseks, aga koosolekutel saab teha ettepanekuid, enne kui volikogud otsustavad lepingu kinnitada.

«Oluline on, et rahvas ei arvaks, et see, mis liitumislehes on kirjas, on lõplik. Tegelikult on see algpakkumine ja sinna võib teha ettepanekuid, mida ongi hea koosolekutel välja käia,» selgitas Karu.

Koosolekud on Hellar Mutle sõnutsi isegi tähtsamad kui 5.–9. oktoobrini kõigis kolmes vallas korraldatav rahvaküsitlus, kus on võimalik hääletada liitumise poolt või vastu. Kui hääletus näitab lihtsalt rahva meelsust ning pole volikogule otsustamisel siduv, siis rahvakoosolekutel tehtud ettepanekud peab ühinemiskomisjon läbi arutama. «Kui keegi lepingu projekti loeb ja teeb ettepaneku, et see punkt võiks olla teistsugune, siis meil komisjonis on kohustus see läbi arutada,» rääkis Mutle.