Sisukord
Arvamus
Paberleht

Tants pensionikassa ümber

2 min lugemist
Kadri Simson FOTO: Peeter Langovits / Postimees

​PENSIONIKASSA TIKSUB aasta-aastalt üha suuremat miinust ning otsustamatus ja probleemide eest pea liiva alla peitmine on viinud skisofreenilisse olukorda, kus sotsiaalkaitseminister on sunnitud tegema ettepaneku nihutada pensioniiga 70 eluaastale.

Tõsi on, et riigi rahvastik vananeb ja muudatusi tegemata ei ole aastakümnete pärast enam võimalik maksta samaväärset pensioni, rääkimata paremast. See aga ei tähenda automaatselt, et pensioniea latt tuleb tõsta kõrgustesse, mis välistaks suure hulga võimalikke pensionisaajaid.

Praegustel alla 40-aastastel peab olema kindlus, et nende makstud maksud tagavad neile hilisemas elus pensioni. Andrus Ansipi juhitud valitsus seadustas juba selle, et alates 2026. aastast tõsteti üldine pensioniiga 65 eluaastale.

Ka see pole probleemivaba samm, sest on väga palju inimesi, kes lähevad eelpensionile ja lepivad seetõttu terve järgneva elu väiksema pensioniga. Põhjus, miks eelpensionile minnakse, on kas kehv tervis või sobiva töö puudus. Paraku ei ole näha, et pärast pensioniea tõstmise otsuse tegemist oleks inimeste tervise osas midagi paranema hakanud.

Riik peaks tegema kõik, et pensioniiga ei nihkuks kättesaamatusse kaugusesse. Vastasel korral võib sellest saada veel üks põhjus, miks noored ja elujõus inimesed otsustavad meie riigist lahkuda.

KINDLASTI EI SAA pensioniiga tõsta mehaaniliselt. Näeme, kuidas eakatel on töökoha kaotamise järel keeruline uut leida, sest tööandjad eelistavad vabadele kohtadele nooremaid inimesi. Kuid nagu öeldud: suutmatus leida tööd on ühtlasi üks peamisi põhjusi, miks hulgaliselt eelpensionile jäädakse. Samas kui inimestel on raske leida tööd 50–60-aastaselt, siis kuidas saab tööleidmine olla lihtsam 65-aastasel ja vanematel?

Selleks et olukord paraneks, peavad riik ja tööandjad senisest enam investeerima vanemate töötajate tööturul hoidmisesse ja ümberõppesse, kohandama töökohad töötaja tervisehädadest lähtudes ja soodustama osalise tööajaga töö pakkumist. Kõik need küsimused tuleb üle vaadata ja nendega tuleb tegelda.

Praegust olukorda kirjeldab hästi eelmise aasta lõpus valminud üleeuroopaline SHARE püsivastajaskonna uuring. See tõi selgelt välja, et Eesti on üks suurema vanemaealiste tõrjutusega riike Euroopas. Eesti eakad torkasid silma nii vaesuse kui sotsiaalse tõrjutuse poolest.

Viimati mainitu oli eriti suur pikaajalist hooldust vajavate vanemaealiste seas, kel on enim probleeme ka poodide, pankade, arstiabi ja apteegi kättesaadavusega. Märkimisväärne oli, et 15 võrreldud riigi seas olid kõige kehvemad hambatervise näitajad just Eesti eakatel.

Pole saladus, et Eesti edulugu on maksnud lõivu inimeste tervise pealt. Selle tagajärg on meie koht Euroopa viletsamate seas. Eesti naised elavad tervena keskmiselt 57,1 ja mehed keskmiselt 53,2 aastat. Alates 2009. aastast on naiste tervena elatud aastate arv vähenenud 2,1 ja meestel 1,9 aasta võrra. Kui need näitajad aluseks võtta, jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tervisemuredega töötada veel üle kümne aasta ja kas ikka on üldse põhjust pensioniiga tõsta.

PRAEGU EI OLE vanaduspensionide vahed väga suured, kuid tulevikus erinevad need mitu korda. Paljud just pensioniikka jõudnud inimesed saavad väiksemat vanaduspensioni kui need inimesed, kelle tööaastad jäid eelmisesse sajandisse, sest nende iga tööaasta pole andnud tervet pensioniaastat. 

Olukorras, kus pensionikassa tulud kuivavad kokku, ei ole aga mõttekas maksta osale pensionäridele ülikõrget pensioni ja jätta teised virelema, mis suurendab omakorda survet toetuste maksmiseks.

Riigil on viimane aeg uuesti üle vaadata kogu pensionisüsteem ning teha vajaminevad muudatused, mis ühtlustaksid riigi makstavat pensioniosa. Keskerakond on teinud riigikogus mitmel korral ettepaneku võrdsustada madalapalgaliste pensionikindlustuse aastakoefitsient keskmise palga saajate omaga.

Samalaadsete ettepanekutega on nüüd lagedale tulnud ka sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kuid tõenäoliselt läheb tema ettepanekutega nii nagu Jevgeni Ossinovski alkoholipiirangute eelnõu ja muude toredate algatustega: peaminister ja valitsev erakond lükkab need sahtlisse.

Seotud lood
24.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto