Riik jätab lumelükkamise arved omavalitsuste maksta

Marko Suurmägi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga lumesadu tähendab valdadele suurt kulu. Nädal tagasi töötas traktor Holstre lähedal teel, mis järjekordse tuisu järel oli väga kitsaks muutunud.
Iga lumesadu tähendab valdadele suurt kulu. Nädal tagasi töötas traktor Holstre lähedal teel, mis järjekordse tuisu järel oli väga kitsaks muutunud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa valdade ja linnade palve peale saada riigilt lumelükkamiseks lisaraha laiutas majandusministeerium käsi ja teatas, et raha ei ole.

Ministeerium andis teada, et eelarves ei ole omavalitsuste teehoiu finantseerimiseks lisaraha ette nähtud, ning soovitas valdadel ja linnadel oma eelarve üle vaadata, et seda muutes teehoolduseks lisaraha leida.

Vallavanem peab vastust solvavaks

«See on väga mugav vastus,» võttis ministeeriumi seisukoha kokku Karksi vallavanem Arvo Maling. «Ma täiesti usun, et ministril seda raha ei ole, sest seda peab otsustama valitsus. Mina tahaks näha, et majandus- või regionaalminister viiks teema valitsusse.»

Viljandimaa omavalitsuste liidu esimees Ene Saar sai sel nädalal kätte ka minister Juhan Partsi allkirjastatud ametliku vastuse ning tundis seda lugedes, et nii teda kui kõiki teisi maakonna linna- ja vallajuhte on sellega solvatud.

«Meile on pilkavalt kirjutatud, millised on seaduse järgi omavalitsuse ülesanded,» rääkis Saar. «Kõik me oskame seadust lugeda, aga tegemist oli eriolukorraga ja me lootsime, et sellisel ajal tuleb riik oma inimestele appi.»

Saar kavatseb omavalitsuste liidus teha ettepaneku läkitada majandusministrile vastus. «Ma tahan teada, kas riik suhtub omavalitsustesse tõesti sellisel pilkaval ja solvaval moel.»

Majandusministeeriumi soovitust eelarve üle vaadata ja seda muutes lisaraha leida pidas Maling samuti mugavaks vastuseks. «Kui eelarvet muuta, tuleb näidata see koht, kust raha ära tuleks võtta,» sõnas ta. «Kas me peaksime siis näiteks raamatukogult raha ära võtma või lasteaia kinni panema?»

«Riik mõistis, et talv on olnud erakordne, ja eraldas eelmise aasta lõpul lumekoristustöödeks ligi miljon eurot,» meenutas eile majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda.

Riigi tugi jäi napiks

Viljandimaa valdade ja linnade juhtide hinnangul polnud see abi aga märkimisväärne. Omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Ene Saare sõnul anti detsembris lumetõrjeks küll 47 933 eurot, ent terve Viljandimaa kohta oli seda häbematult vähe. Mõnes omavalitsuses ei piisanud saadud summast isegi üheks lükkamisringiks.

Maakonna linnade ja valdade juhid tegid seepeale ministeeriumile uue rahataotluse ja küsisid 338 123 eurot. Vastuseks oli kindel ei.

Nii Arvo Maling kui Paistu valda juhtiv Ene Saar on veendunud, et lumega saadaks hakkama ka sel juhul, kui veel tuiske ja torme ees seisaks. Saare sõnul on küsimus selles, mis saab pärast lume sulamist. «Kui me kõik lumelükkamisele kulutame, ei jää meil raha teisteks töödeks,» selgitas ta. Kõige suuremas ohus olevat euroliidu abil tehtavate tööde kaasrahastamine.

Arvo Malingu selgitust mööda kadus jaanuariga pool selleks aastaks ette nähtud lumelükkamisrahast. Samas peab vald meeles pidama, et lund tuleb tõrjuda ka novembris ja detsembris.

Kõik Eesti omavalitsused küsisid riigilt täiendavate talviste teehoolduskulude katteks lisaraha suurusjärgus kümme miljonit eurot.

ARVAMUS

Arvo Maling,
Karksi vallavanem

Valitsus saab otsuseid raha andmise või võtmise kohta langetada väga kiirelt. 2008. aastal kulus kaks nädalat, et omavalitsustelt võtta 330 miljoni krooni suurune tasandusfond. Riigil oli raske ja raha võeti ära.
Praegu laekub raha riigieelarvesse paremini kui omavalitsustele ning valdadel ja linnadel on raske. Nüüd võiks riik meile vastu tulla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles