Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolsada aastat Kolga-Jaani põhikoolis õpetajana töötanud Jevgenia Kampus on viimased 15 aastat juhtinud muuseumi, mis on saanud oma sisu tänu headele annetajatele.
Kooli küljes oleva kõrvalhoone kahes toas ja kitsukeses esikus asub hulk vanu esemeid. Paar tükki seisab õueski. Aastate jooksul on kogu täienenud ja enam ei oska keegi öelda, kui palju eksponaate on. Mõne eakama asja kohta pole isegi teada, millega on tegu.
Kodukoht ausse
Elu koosneb teatavasti juhustest ning paljuski juhuslik on asjaolu, et Kolga-Jaani põhikoolis üldse muuseum tegutseb. Vene keelt ja varem ka ajalugu õpetanud Kampus ütles, et ta läks kooli tööle 1966. aastal ning algul oli plaan seal olla aasta jagu.
«Ma ei saanud ülikooli kohe sisse ning tulin Kolga-Jaani kooli pioneerijuhiks, et siis aasta pärast uuesti kõrgkooli proovida,» rääkis ta. «Siis aga saabus mu ellu armastus, jäin paikseks ning õppisin vene filoloogiks pedagoogilise instituudi kaugõppes.»
Oma kooli muuseumi mõtteni jõudis Jevgenia Kampus alles 1997. aastal, kui tema sõnul saabus justkui uus ärkamisaeg.
«Kodukoha väärtustamine tõusis ausse ning inimestes tekkis tegutsemistahe. Saime nagu uut hapnikku juurde,» kõneles ta. «Läksin ajalookursustele ning sealt tekkis mõte luua Kolga-Jaani kooli muuseum, kuhu saaks tuua oma kandi ajaloolisi esemeid.»
Kooli toonane direktor Jüri Teras oli mõttega igati nõus ning asus seda toetama. Muuseumi asukohaks valiti kooli peahoone küljes olev väike maja, kus kunagi oli olnud garderoob ning millest oli saanud sisuliselt kolikamber.
Kampuse sõnul oli see kunagi olnud omaette maja, mida enne teist ilmasõda kasutas Soosaare vallasekretäri Johan Jürgensi pere abihoonena, ning hiljem, 1965. aastal, sai see suure koolimaja osaks. «Nagu oleks nööbile pintsak külge õmmeldud,» tõi ta võrdluseks.
Vana maja kohandamine muuseumiks võttis Kampuse mäletamist mööda palju aega ning kõik sai tehtud tänu heade inimeste vabatahtlikule abile ja rahalisele panusele. Lõpuks õnnestus koolil ka kultuurkapitalist toetust saada.
«Käisime nagu vaesed sugulased sinna ja tänna ning korjasime, kust midagi saada oli,» meenutas ta rajamist. «Näiteks Viljandi muuseumilt saime eksponeerimislauad.»
Rohkem kulus Kampuse sõnul aega ja vaeva kahe põhiruumi remontimisele, samas eksponaatide leidmisega läks ladusamalt. Asju tõid õpilased, vilistlased ja ümberkaudsed elanikud.
Eraldi nimetas Kampus endist õpilast Toomas Veskit, kes elab koolimaja kõrval ning kellelt pärineb suur hulk praegu muuseumis näha olevaid esemeid.
«Kui palju meil eksponaate on, selle kohta mul arvepidamist pole,» tunnistas Kampus. «Tunde järgi võin öelda, et võrreldes muuseumi algusajaga on nende arv kahekordistunud.»
Toomas Veski lausus, et tema antud vanad esemed pärinevad paljuski isalt, kellele meeldis neid koguda. Üksjagu asju on veel Veskil kodus hoiul.
Remondivajadus
Kolga-Jaani põhikooli direktor Thea Pärnamets lausus, et hindab väga seda tööd, mida Jevgenia Kampus ja teised on kooli muuseumi heaks teinud.
«See on kohalikule kogukonnale tähtis,» tõdes ta. «Teisalt vajab hoone remonti, aga midagi kindlat lubada praegu ei saa.»
Pärnametsa sõnul on Kolga-Jaani kooli muuseumi uuendusplaan kirjas nii valla kui kooli arengukavas, mis vaatab 2019. aastani. Töödena on ära märgitud katuse parandamine, akende ja uste vahetamine ning fassaadi korrastamine.
«Pikalt on räägitud ka küttesüsteemi rajamisest,» tõdes ta. «Ühes toas olevat ahju lubab päästeamet meil kütta, teist mitte.»
Jevgenia Kampus märkis, et omal ajal oli tal koos toonase direktori Jüri Terasega mõte võtta kasutusele ka pööning ning sisustada see nõukogude aja asjade näitamiseks.
Thea Pärnamets nentis, et praegu pole muuseumil enam ruumigi uusi asju vastu võtta. Tema mäletamist mööda toodi viimati lisa aasta või paar tagasi: sületäis ajakirju.
Kooli muuseumi uuenduskuur on direktori sõnul paljuski seotud riiklikul tasemel poliitiliste otsustega: mida toob enesega haldusreform ja omavalitsuste liitmine.
«Nii et arengukavas on muuseumi remont küll sees, aga mis tegelikult toimuma hakkab, ma öelda ei oska, seda ei näe praegu kohvipaksu pealt ka mitte,» lausus Pärnamets.
Direktori kinnitusel hindavad koolirahvas ja vilistlased muuseumi ning käib ka külalisi. Varem käis koos õpilaste muuseumiring, muuseumis olevad esemed on abiks olnud kooli õppetöös ja õpilaste uurimistöödes ning neid on laenatud väljapoole.