/nginx/o/2016/09/22/5871597t1hd760.jpg)
Eesti kauplused on asunud piirama väikeste kilekottide kättesaadavust, kuid paraku valmistab see osale ostjaile tuska ning toob kassapidajaile tööd juurde.
Kilekottide piiramine toob kassapidajaile tööd juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatuse taga on Euroopa Liidu mullu aprilli lõpul vastu võetud direktiiv, mis nõuab lähiaastail õhukeste kilekottide kasutamise piiramist. Eesti poodnikke ühendav kaupmeeste liit on otsustanud juba esimesed sammud astuda.
Seni on olnud pigem reegel, et iga kunde saab pärast ostude eest tasumist kassa juurest võtta ise rullist ühe või mitu tasuta väikest kilekotti. Selline võimalus aga kaob ning kilekoti saamiseks peab rohkem vaeva nägema.
Selveri turundusjuht Triin Kaare ütles, et Selveri kauplustes anti tasuta kilekotid kassapidajate hoole alla 12. septembril.
«Klient tasuta kilekoti küll saab, aga peab kassapidajalt küsima. Enam ise seda endale rullist lapata ei saa,» selgitas ta.
Kaare märkis, et küll jäävad tasuta väikesed kilekotid igale kliendile võtmiseks alles teatud kaupade juures, näiteks piimatoodete ning puu- ja juurviljaleti kõrval.
Lisaks pakub Selver võimalust osta kauba pakkimiseks biolagunev kott või korduskasutatav võrk. Viljandi kahte Selverisse jõuavad biolagunevad kotid Kaare sõnul lähiajal.
«Kilekottide kasutamise vähendamise teema on olnud õhus päris mitu aastat,» nentis Kaare. «Selver lähtus koos kaupmeeste liiduga tehtud otsusest, et teeme selleks ennetavalt otsuseid.»
Kunde on harjunud
Viljandi Männimäe Selveri juhataja kohusetäitja Monika Pärna ütles, et kassas ametis olevale teenindajale on tulnud tööd juurde, sest väikest kilekotti kasutama harjunud klient pöördub selle saamiseks nüüd kassapidaja poole.
«Kliendid küsivad, miks nad enam ise kilekotti võtta ei tohi. Mõni ka pahandab,» lausus ta. «Emotsioonid jõuavad ikka kassapidajani.»
Pärna rääkis, et osa kauba pakkimiseks on väike kilekott ainuke hea lahendus ja samas on kliente, kes suurt kotti ei ostagi, vaid sätivad ostud mitmesse väiksesse.
Seni kassa juures võtta olnud kilekotid kaovad varem või hiljem kõigist Eesti kauplustest ning mõnes poes kehtib niisugune kord juba varasemast.
Maxima Eesti avalike suhete juht Katja Ljubobratets ütles, et Maxima jaekett jagab vastutustundliku tarbimise põhimõtteid ja sestap pakub ostjaile väikseid kilekotte vaid teatud kohtades müügisaalis.
«Kassades on väikesed kilekotid paigaldatud nii, et need oleksid kättesaadavad eelkõige kassapidajale,» lausus ta.
Coop Eesti turundusdirektor Andres Lember ütles, et ühistutele on antud soovitus kassades seni tasuta jagatud kilekotid ära korjata. Coopi hõlma alla kuuluvad Maksimarket, Konsum, A ja O ning E-Ehituskeskus.
«Coop on sada protsenti seda meelt, et jaekaubandus saab niinimetatud õhukeste kilekottide probleemi reguleerimisega ise väga hästi hakkama. Statistika näitab, et juba praegu vastab Eesti kilekottide tarbimises Euroopa Liidu seatud tulevastele piirangueesmärkidele,» lausus ta.
Kaupmeeste liidu tegevjuhi Riin Savi sõnul oli eriti õhukeste kilekottide eemaldamine kassadest just eneseregulatsiooni käigus kaupmeeste liidu ettepanek keskkonnaministeeriumile.
«Meie sõnum oli, et pole vaja järjest uusi seadusi, kaupmehed saavad kassad õhukestest kilekottidest vabaks ka ilma seaduse jõuta. Minister Marko Pomerants vastas meile, et tehke ära,» lausus ta. «Küll aga peab säilima kauplustes võimalus kasutada õhukesi kilekotte toiduhügieeni eesmärgil ning juur- ja puuviljade ning muu lahtise kauba pakendamiseks.»
Savi lisas, et kõik kaupmeeste liidu liikmed, kes tegelevad toidukaupade jaemüügiga, eemaldavad eriti õhukesed kilekotid kassadest lähikuudel.
Kõrge direktiiv
Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.
Euroopa Liidu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks eesmärgi: 2019. aasta lõpuks peab tarbimine olema vähem kui 90 ning 2025. aasta lõpuks vähem kui 40 õhukest plastkandekotti inimese kohta aastas.
Keskkonnaministeeriumi andmeil korraldati mullu uuring, mille järgi kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti ja neist 160 on eriti õhukesed ehk niinimetatud puuvilja-juurviljakotid. Õhukese koti kile paksus on kuni 50 mikronit ja eriti õhukesel kuni 15 mikronit.
Keskkonnaministeeriumi eelnõu kohaselt ei tohi järgmise aasta 1. juulist kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid ja 2018. aasta algusest võib eriti õhukesi plastkandekotte kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba esmaseks pakendamiseks.
Samuti lisatakse seadusesse nõue, et kauplejad peavad tarbijale pakkuma kilekottide asemel teisi võimalusi.