Ma ei saa küll end päris vana kooli meheks pidada, ent olen ühte meelt nendega, kes kinnitavad, et sugu määrab suuresti meie positsiooni ühiskonnas. Osalt saavad otsustavaks muidugi eelarvamused, kuid mitte ainult. Ma ei taha heietada intuitiivse ja ratsionaalse mõtlemisega kaasnevatest võimetest. Saabuvad valimised heidavad pigem valgust eri sugupoolte soovile ühiskonnas kaasa rääkida.
Öeldakse, et kui mehele on maailm kodu, siis naisele on kodu maailm. Hoolimata soolise võrdõiguslikkuse teema populaarsusest, näib, et eelmainitud rahvatarkus peab paika ka praegu. Naised ei kipu nii sageli maailma päästma kui mehed — mulle meeldib mõelda, et teeme seda pigem mõistlikkusest kui alalhoidlikkusest.
Erakondadele on ette heidetud, et nad eelistavad riigikogu valimiste nimekirjas mehi. Ometi on ka sõltumatute üksikkandidaatide seas naisi kõigest 15,6 protsenti. See näitab õrnema soo (vabandage!) vähest poliitikahuvi. Või siis — sõltuvalt vaatenurgast — mõistlikkust ja adekvaatset enesehinnangut.
Arvud lubavad loota, et järgmisel neljal aastal on meil vähemalt kodus asjad korras.