Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaal lõpetas septembri algul töö viimane analoogsidel põhinev telefon ja õige pea suletakse kõikjal ka vana kooli digitaalne lauatelefonside. Lauatelefonid jäävad tööle tänu internetile.
Telia Eesti andmeil oli Viljandimaa Valgamaa järel teine Eesti maakond, kus analoogside töö lõpetas. Siin kandis jäi viimaseks mohikaanlaseks Saarepeedil asuv analoogsidejaam.
Telia Eesti võrguarengu insener Toomas Peterson lülitas läinud neljapäeval sellest jaamast ka voolu välja, ehkki viimased kaks klienti olid uuele internetipõhisele ühendusele suunatud juba 6. septembril.
Analoogjaama elektrita jätmine oli lihtsalt sümboolne samm, mida Sakala ajakirjanik ajaloolise hetkena pealt näha soovis. See käis järsku. Peterson keeras paari lülitit ning 15. septembril mõni minut enne kella 10.30 oligi Viljandimaa viimane analoogjaam igaveseks tumm.
1979. aastal valminud ja suurt metalset sektsioonkappi meenutav analoogjaam suutis pakkuda kuni 150 telefoninumbrit. Kõrvalruumis asub internetiliiklust haldav DSL-sõlm, mis mõõtudelt mahuks diplomaadikohvrist pisut suuremasse sumadani. Selle sõlme küljes on 384 porti ehk ühenduskohta klientidele, kellest igaüks võiks muude internetiteenuste kõrval kasutusele võtta terve seeria lauatelefoninumbreid.
Internet võtab üle
Telia Eesti eelkäija Elion, kes oli omakorda Eesti Telefoni mantlipärija, hakkas internetipõhist lauatelefonsidet pakkuma 2006. aastal ning analoogjaamu sulgema 2012. aastal.
Telia Eestil on plaanis lõpetada analoogsideajastu kogu Eestis hiljemalt järgmise aasta esimesel poolel. Millisel Eesti piirkonnal on au olla kõige viimane, see veel teada pole.
Peterson märkis, et umbes sama ajakava järgi suleb Telia Eesti ka digitaalsed lauatelefonijaamad, kuid lauatelefonide lõppu see muidugi ei tähenda. Kliendid saavad lauatelefone edasi kasutada internetiühenduse kaudu.
«Arvasin omal ajal, et digitaalne lauatelefonside elab kauem, aga nüüd kaob see koos analoogsega,» nentis ta. «Millal saavad lauatelefonid üldse ajalooks, seda ma öelda ei julge. Ilmselt toimuvad nii suured muudatused põlvkondadega.»
Kui vahepeal oli tavalisel kodanikul tarvis lauatelefonsidet lisaks kõnelemisele selleks, et tuua oma koduarvutisse internet, siis nüüd on tal internetti vaja, et tuua oma koju lauatelefon. Nõnda jääb soovijail lauatelefon endiselt alles, kuid sidet peetakse üle interneti ning sellist ühendust tähistab lühend VoIP.
Peterson nentis, et VoIP-sideks on vaja tavalise lauatelefoni ja kaabli vahele spetsiaalset ruuterit, mida Telia ka kliendile pakub. Teine võimalus on soetada sisseehitatud ruuteriga VoIP-lauatelefon.
Kes kasutab seni numbrivalimiskettaga telefoni, peab Petersoni sõnul muretsema VoIP-side tarvis uue telefoniaparaadi, sest kettaga telefoni külge ruuterit ühendada ei saa.
Jääb mitu süsteemi
Lisaks internetipõhisele lauatelefonsidele haldab Telia Eesti veel kaht lauatelefonisüsteemi, mida Toomas Petersoni kinnitusel sulgeda pole plaanis.
Kui klient tarbib Telia Eesti teenustest ainult lauatelefonsidet, saab ta harjumuspäraselt edasi kasutada oma senist aparaati, olgu siis nuppude või kettaga.
«Sel juhul muudetakse internetisignaal jaama ja kliendi vahel tavaliseks digitaalsignaaliks ning see süsteem kannab nime PGW,» lausus Peterson.
Telia Eesti silmis on sisuliselt tegu siiski VoIP-kliendiga ning arvel on tema teenus kirjas kui «VoIP-jaama telefon».
Seal, kuhu kaablit on ebamõistlik vedada, kuid klient soovib siiski lauatelefoni, pakub Telia Eesti seda mobiilsidevõrgu kaudu. Klient saab tasuta kasutamiseks mobiilsidevõrgus töötava lauatelefoniaparaadi, millel on lauatelefoni number. Arvel on sel juhul kirjas «Statsionaarne raadiotelefon».
Peterson lisas, et analoog- ja digitaalside suletakse, sest mitut paralleelset süsteemi korraga hallata on kulukas, pealegi on internetipõhine side töökindlam ning pakub rohkem võimalusi. Moraalselt vananenud analoogside kõrval ei paku tootjad uuendusi ega varuosi enam ka digitaalsüsteemi tarvis.
LAUATELEFONID ARVUDES
Käesoleva aasta teises kvartalis oli Eestis kasutusel 215 429 lauatelefoninumbrit.
• Tehnilise järelevalve ametil on sellekohane statistika 2003. aastast ning kõige rohkem lauatelefoninumbreid töötas selle info põhjal 2004. aasta esimeses kvartalis: 468 405.
• Telia Eesti leidis oma arhiivist varasema info, et 2001. aasta 1. aprillil toimis eelkäija Eesti Telefoni võrgus 520 655 lauatelefoninumbrit.
Allikad: tehnilise järelevalve amet, Telia Eesti