Ainus videolaenutus suleb uksed

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest, et Videoplaneti Viljandi laenutus paneb peatselt uksed kinni, annab märku ka väljakuulutatud lõpumüük.
Sellest, et Videoplaneti Viljandi laenutus paneb peatselt uksed kinni, annab märku ka väljakuulutatud lõpumüük. Foto: Elmo Riig / Sakala

Samal ajal, kui varisesid kino Rubiin müürid, said Viljandi filmisõbrad uue kurva teate: 11. veebruaril paneb uksed kinni siinne ainus videolaenutuskoht, Maksimarketis asuv Videoplanet.

Miks täpsemalt videolaenutuspunkt uksed kinni paneb, pole kahjuks võimalik öelda, kuid arvatavasti ei vasta selle majandustulemused omanike ootustele. Oletama peame seetõttu, et nagu paljud teisedki suured firmad, on ka Videoplanetite ketti omavast Rautakirjast raske otsustajatelt otsest kommentaari saada — suhelda on võimalik vaid e-kirjade kaudu.

Ümmargune seletus

Konkreetsetele küsimustele saabus turundusspetsialisti vahendusel tegevjuht Ivar Vendelinilt järgmine kommentaar:

«Viljandis oleme filmiäri pidanud üle kümne aasta. Selle ajaga on palju muutunud ja praegune kontseptsioon pole enam jätkusuutlik. Selliseid vananenud mudeliga müügi- ja laenutuspunkte on meil ka mujal Eestis ning oleme tõesti hakanud Filmipoe ja Videoplaneti kaubamärgiga kauplusi koomale tõmbama. Aktsiaseltsil Rautakirja Estonia on müügipunkte mitmel pool — ka Apollo kaupluste ja R-kioskite näol. Arendame oma poodide kontseptsiooni ja avame tasapisi kindlasti Eesti eri paikades uusi huvitavaid kauplusi.»

Täpsustavad küsimused, milline uus kontseptsioon välja näeb ja kas see võiks millalgi ka Viljandisse jõuda, jäid vastuseta, ent Vendelin mainis huvitavaid kauplusi. Seega paistab üks suund olevat pigem uute filmidega kauplemine kui laenutus. Seni on müük olnud laenutuse üks osa.

Sõltumatud kadusid riburada mööda

Ühest küljest võiks ju nüüd öelda, et pole põhjust viriseda: eraettevõtja ajab oma äri täpselt nii, nagu tahab. Küllap polnud Viljandis enam kasulik seda edendada. Teisest küljest: kui meenutada siinse videolaenutusturu minevikku, on okas ikkagi hinges.

Sellest pole sugugi palju aastaid möödas, kui Viljandis oli kaks Videoplanetit ja nende kõrval veel paar-kolm sõltumatut videolaenutuskohta. Viimased panid paraku üksteise järel uksed kinni. Peale selle, et üha rohkem inimesi hakkas filme ebaseaduslikult internetist alla laadima, mõjus neile pärssivalt ka suurte videolaenutuskettide diktaat.

Nimelt on nii Videoplaneti kui Videoline’i — see kett polegi küll Viljandisse jõudnud — omanikud Eestis ühtlasi suurte filmistuudiote toodangu levitajad. Viljandi sõltumatute laenutuskohtade pidajad tunnistasid «Sakalale» omavahelistes vestlustes, et levitajate seatud tingimused (kõrged hinnad ja see, kui kiiresti filmid nende kätte jõudsid) tegid neil äri ajamise väga raskeks.

Ehkki sõltumatud firmad pakkusid kokkuvõttes suuremat valikut kui siinne ainus ketilaenutus Videoplanet — viimati mainitu keskendus eelkõige enda levitatavale toodangule —, ei suutnud nad sellistel tingimustel konkurentsis püsida. Viimane, kultuurimaja keldris asunud laenutuskoht pani uksed kinni 2009. aastal.

Nüüd, mil kõik konkurendid on kadunud, lahkub areenilt ka lahingu võitja. Kuigi vanasõna ütleb, et loodus tühja kohta ei salli, võib praegu küll kahelda, kas mõni üksiküritaja viitsib hakata samas vallas tühjalt kohalt tegutsema, saati et levitajate tingimused vaevalt vahepeal leebemaks on muutunud.

Milline on tulevik?

Aga võib-olla ongi Videoplaneti esindajal õigus ning vanamoodne kioskilaenutus on oma aja ära elanud. Saavad ju praegu Elioni digi-TV kliendid tellida endale telekasse filme — ehkki mitte just kõige värskemaid — sohvalt tõusmata. Kui Videoplanet hakkaks oma filmipagasit samuti mõne operaatori vahendusel digitaalselt jagama, polekski asi nii hull.

Kaotajaid leiduks ka siis: näiteks need inimesed, kes ei ole pidanud vajalikuks ühegi operaatoriga liituda. Aga et vabalt saada olevaid Eesti telekanaleid jääb üha vähemaks, pole ehk kaugel seegi aeg, kui liitunud on kõik.

Võidab kino

Teisalt võib keegi Video­planeti sulgemisest võita. Nimelt jääb laenutuse kadumise järel siin uute filmide maaletoojaks Männimäe külalistemajas avatud uus kinosaal.

Rubiini ajal jättis osa filmisõpru kõledasse kinno minemata, teades, et mõne nädala või kuu pärast saab ta uue linateose laenutusest koju viia. Nüüd, mil seda lootust enam ei ole, võivad nemadki otsustada kinno mineku kasuks. Ja küllap saavad samal põhjusel õige pea võõristusest üle ka paadunud Rubiini fännid.

On veel teinegi võimalus. Üks mu maal elav tuttav, kes on seni järjekindlalt hoidunud filme internetist tõmbamast, ütles, et peale piraatluse ei paista talle enam ühtki võimalust jäävat. Niisugusest sundkäigust on muidugi kahju.

LAENUTUSED

Videoplaneti kodulehe andmeil on Eestis praegu koos Viljandi omaga 16 laenutust:
• Neist kaheksa on Tallinnas.
• Tartus ja Pärnus on kummaski kaks laenutust ning Valgas, Kuressaares ja Keilas üks laenutus.
Allikas: www.vp.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles