Maa alt tuli välja kümne aasta eest tegemata jäänud töö

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Allikas: linnavalitsus

Viljandi kunstmuruväljaku uuendamisel oli pool platsi juba uue katte saabumiseks ette valmistatud, kui ehitusfirma raske masin hakkas ootamatult vajuma. Selgus, et kümme aastat tagasi oli seal tegemata jäetud töö, mis paberite järgi oleks justkui tehtud.

Kummaliselt käituva pinnase tõttu otsustasid töömehed platsi keskpaigast üles kaevata ning avastasid, et seal pole keegi kunagi pinnast tihendanud. Siledaks lükatud mulla peale oli veetud lihtsalt mõni sentimeeter graniitsõelmeid ja sellele laotatud kunstmurukate. 

«Me ei ehitanudki väljaku pinnast,» teatas eile Sakalale ettevõtja Margus Pokinen, kes kümme aastat tagasi juhtis osaühingut Kuldvillak. Just see firma uuendas 2006. aasta sügisel ja 2007. aasta kevadel järveäärset kunstmuruväljakut ja pani sellele uue katte. «Alus jäi selline, nagu see enne oli, sest seda tööd meilt ei tellitudki,» ütles Pokinen.

Samal ajal näitavad kõik linnavalitsuses leiduvad projektid, et pinnasetööd oleks tol ajal justkui ära tehtud. Kümme aastat tagasi oma hinnapakkumisega Kuldvillakule kaotanud osaühingu Suja Ehituse juht Rando Sepp mäletab täpselt, et pinnase väljakaevamine ja tihendamine olid projektis kindlasti sees. Toona imestas Sepp oma sõnul, kuidas konkurent suutis temast nii palju odavama pakkumise teha. Nüüd on tal vastus olemas.

Paber näitab, et töö on tehtud

Ka praegu väljakul tegutsev ehitusfirma G-Floors sai enne töölehakkamist enda kätte kõik dokumendid varem tehtu kohta ja nendes on ettevõtte juhi Erki Karlsoni sõnul selgelt kirjas, et platsi all olevale pinnasele võiks pärast sõelmekihi planeerimist kohe uue katte panna. 

Eelmise nädala keskel märkasid platsil askeldavad töömehed, et väljaku Ranna puiestee poolne osa käitub kuidagi kummaliselt. Kui järve poole jääval osal oli pinnas nii tugev, teerull lausa hüppas sõites, siis väljaku teises otsas hakkas see pinnast endaga kaasa vedama.

Pärast väikest kaevamist selguski, et vähemalt osaliselt on platsi all turbane muld. Töömehed kutsusid kohale järelevalvet tegeva inimese ja too pani töö neljapäeval seisma. 

«Nii ei tahaks küll edasi minna, et nüüd samamoodi mullale sõelmed peale vedada,» rääkis Karlson. «See oleks nagu tapeet veega seina panna.»

Esmaspäeval leidis linnavalitsus oma reservfondist 20 000 eurot, et umbes 2000 ruutmeetrilt vedada ära 600 kantmeetrit mulda, tuua asemele kruusa ja purustatud killustikku ning see korralikult ära tihendada. Platsi kandvale osale veeti juba aastakümneid tagasi hoonete lammutamisest saadud betooni ja see osa kannab korralikult.

Linnajuhid süüdlast otsima ei hakka

«Meil ei ole mõtet hakata korraldama uurimist, et kes kümme aastat tagasi midagi tegemata jättis,» lausus abilinnapea Kalvi Märtin. «Praegu on vaja otsustada, kuidas edasi.» 

Tema sõnul oli selge, et platsi tihendamata jätta ei saa ning ehitusega on kiire, sest see peab 31. oktoobril valmis olema.

Kümne aasta tagusest ajast on teada, et toona oli ehituse tellija Viljandi linnavalitsus ning tellija kohuseid täitsid majandusameti töötajad. Kas tööl oli ka järelevalvaja või kes see oli, polnud eile linnavalitsuses teada. Vastuseta on seega küsimus, miks platsi ei ehitatud toona nii, nagu on projektis kirjas. Töö dokumentatsiooni pole säilinud.

Osaühingul Kuldvillak tekkis 2006. aastal ehitusega probleem, sest kui esialgu pidi plats olema valmis juba sama aasta novembris, siis tegelikult valmis praeguses vääringus 192 000 eurot maksma läinud ehitus alles 2007. aasta juunis. See tähendas, et tol kevadel Viljandis jalgpallurid kodus mängida ei saanudki.

«Isegi kui me süüdlase leiame, ei anna see meile midagi,» nentis Märtin. «Aga kindlasti on see juhtum meile õppetund ja näitab, kui tähtis on ehituse järelevalve roll.»

ARVAMUS

Raiko Mutle
Raiko Mutle Foto: Marko Saarm

Raiko Mutle,
Viljandi Tuleviku president

Tagantjärele on raske meenutada, kas plats lainetas tihendamata osas rohkem, aga see on kindel, et ebatasasused olid tuntavad.

Just väljaku lainetamine ja seetõttu platsile tekkinud lombid olid põhjus, miks jalgpalliliit leidis, et Viljandi kunstmuruväljak ei vasta enam normidele. Lisaks oli väljak kulunud ja kunstmuru oli vana tehnoloogia järgi valmistatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles