On, ja ei ole kah

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohviku sisekujundus on ka uute tegijate ajal üldjoontes samaks jäänud.
Kohviku sisekujundus on ka uute tegijate ajal üldjoontes samaks jäänud. Foto: Marko Saarm

Viljandi pärimusmuusika keskuses asuv ja eestvedajat vahetanud Aida kohvik pakub kõhutäidet nii lihasõpradele kui taimetoitlastele. Olgugi et koht on kena ja nälga kedagi ei jäeta, võtab üldmulje õlgu kehitama. 

Astun Aida kohvikusse mõned minutid pärast kella 11. See on äsja avatud, aga paar peenemat prouat on minust juba ette jõudnud ning jälgivad läbi kohvitassidest kerkiva auru klaasseina taga langevaid lehti.

Iseenesest on kohvik samasugune kui varemgi. Vaade on sama, mööbel on sama ning nagu hiljem selgub, on samad ka vallatu kujuga supitaldrikud. Et minu jaoks on alles sula hommik, ei tihka ma päris praadi menetlema hakata, kuigi valida saaks nii veise- kui kanaliha. Ära pole unustatud ka taimetoitlasi. Neid ahvatletakse veganikapsarullide ja bataadi-kinoakotlettidega.

Tagasi üles