Kuiv ilm paneb põntsu heale seenehooajale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Aotäht
Copy
Eestis leidub söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid puravikke. Haavapuravikud, mis on söödavad, jäid pildile pühapäeval Sultsi külas.
Eestis leidub söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid puravikke. Haavapuravikud, mis on söödavad, jäid pildile pühapäeval Sultsi külas. Foto: Elmo Riig

Vihmane suvi on rõõmustanud seenesõpru küllusliku saagiga, ehkki just praegu, kui peaks valitsema saagikuse tippaeg, hakkab soe ja kuiv ilm sellele jälge jätma.

Kõo vallas elav seenehuviline Maret Lina ütles, et käesolev aasta on olnud lausa ennenägematult seenerohke.

«Minu kodumets võeti maha ja arvasin, et allesjäänud tukas ei kasva midagi. Ometi jätkus erinevaid seeni ja jätkub seniajani,» lausus ta. «Esimesena üllatasid juba juuli lõpus kitsemamplid – seened, mida tavaliselt olen korjanud enne külmade saabumist. Järgnes pikk kaseriisikate aeg, neidki oli tavapärasest tunduvalt rohkem. Pojengipõõsaste vahel kasvavad seniajani liivtatikad – väga maitsvad, puravikuga samas klassis olevad seened. Rohkelt oli ning on tõmmu- ja haavariisikaid.»

Märksõnad

Tagasi üles