Võttes arvesse, et tänavu ei tohi angerjaid Euroopast välja ja siia sisse vedada, on Võrtsjärve kalurite sõnutsi loota angerjamaimude hinna odavnemist.
Väljaveokeeld võimaldab angerjavarudel taastuda
5. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu riigid otsustasid ekspordi ja impordi tänavu keelustada, et võimaldada angerjavarudel taastuda. Tulundusühistu Valma Kalur juhatuse esimees Leo Aasa usub, et tänu sellele otsusele muutub angerjamaimude hind ostjatele soodsamaks.
«Seni ostsid Aasia riigid väga palju klaasangerjat ja ajasid hinna üles,» selgitas Aasa. «Vist osteti ka toiduks — neid suuremad angerjad ei huvitagi.»
Ta toonitas, et piiranguid ei seata toidukala, vaid angerjamaimude ehk klaasangerja ekspordile.
600—650 eurot kilogramm
Eesti maaülikooli kalateadlane Ain Järvalt hinnalanguse tulekusse siiski ei usu. «Aasta-aastalt on maime, kes Euroopa rannikule jõuavad, järjest vähemaks jäänud,» selgitas ta. «Otsus aitab ehk hinda samal tasemel hoida.»
Järvalt rääkis, et juba 2000. aastate keskpaiku pidid paljud angerjakasvandused tegevuse lõpetama, sest algmaterjali hind oli liiga suur ja tegevus ei tasunud enam ära. Klaasangerja väljamüüki piirati ka eelmistel aastatel: mullu tohtis angerjamaime Euroopa Liidust välja viia vaid kahe nädala jooksul. Järvalt avaldas usku, et nüüd jääb eksport pikaks ajaks seisma.
Praegu räägitakse tema andmetel hinnast 600—650 eurot kilogramm. Ühes kilos on umbes 3200 angerjamaimu.
Kalandusfond tõttab appi
Võrtsjärve pole angerjad looduslikult pääsenud 1950. aastate algusest, kui Narva rajati hüdroelektrijaam, ning kogu varu on põhinenud asustamisel. Juba kümmekond aastat on angerjamaimudega asustamine sõltunud Ain Järvalti sõnutsi kalurite püügiõiguse tasust, mis on Võrtsjärvel aastas umbes 320 eurot mõrra kohta.
Võrtsjärvel on nii kogutud aastas keskmiselt veidi üle 100 000 euro. Hiljem on keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu selle eest soetatud angerjamaime. Ain Järvalt ütles, et Võrtsjärv on potentsiaalselt valmis vastu võtma palju suuremaid koguseid.
Märgistamise andmetel rändab umbes 70 protsenti suurtest Võrtsjärve angerjatest Emajõe ja Peipsi järve kaudu merre. Seega on Järvalti hinnangul õigustatud Võrtsjärve kalurite kurtmine, et miks nemad peavad maksma kalade eest, mis välja rändavad ja mida püüavad teised. Liiati on Võrtsjärve veetase taas kõrge ning kalurid ei saa mõrdadega angerjat kätte.
«Teistes Läänemere maades on angerja asustamisse kaasatud näiteks keskkonnasaaste või hüdroelektrijaamade keskkonnakahju tasusid,» rääkis Järvalt.
Ta avaldas rahulolu selle üle, et nüüdsest on otsustatud angerjate asustamist Euroopa kalandusfondist igal aastal toetada umbes 64 000 euroga. Nii tuleb Võrtsjärve kolmandiku võrra rohkem angerjamaime.
Elu lõpuks Sargassosse kudema
Ain Järvalti selgitust mööda ei anna angerjate asustamine kohe tulemusi, sest kevadel vette lastavad maimud on püügiküpsed alles seitsme aasta pärast. Kalurite saagiks võivad nad olla järgmised viis-kuus aastat.
12—15-aastased angerjad hakkavad meie vetest välja rändama, et jõuda 8000 kilomeetri kaugusele Sargasso merre kudema. Nad teevad seda vaid korra ja siis surevad. Järglased ehk maimud kanduvad hoovuste toel Euroopa rannikule, kust nad rändavad sisevetesse. Põhilise osa elust veedavadki nad siseveekogudes.
ARVAMUS
Ain Järvalt,
kalateadlane
Klaasangerjad ehk angerjamaimud jõudsid mõned aastakümned tagasi, kui neid veel arvukalt püüti, ka gurmaanide toidulauale. Väga ammustel aegadel söödeti klaasangerjaid Prantsusmaal isegi loomadele.
Tänapäeval on nende toiduks tarvitamine keelatud. Angerjas on väljasuremisohus ja kuulub ohustatud liikide hulka. Siiski pole välistatud, et mõnel pool klaasangerjaid süüakse.