Odavat alkoholi jahtivad eestlased viivad Ruhja 2000 eurot päevas

Foto: Sakala

Eesti piiri lähedal asuva Ruhja linna kaupmeeste hinnangul ostavad eestlased neilt iga päev kaupu umbes 2000 euro eest. Eestlaste raha hakkas linnakesse voolama pärast seda, kui õlle hind Eestis kaks korda kõrgemaks tõusis.

Ruhja ettevõtja Kaspars Portnajs rajas tänavu aprillis 2800 elanikuga linna alkoholipoe ning on selle otsusega väga rahul. Praegu käib paarikümne ruutmeetri suuruse poekese ühe seina taga ehitus ning peagi suureneb müügipind rohkem kui kaks korda. 

Uuring viib Ruhja alkoturismi pjedestaalile

Portnajs ongi see ettevõtja, kes jagas Sakalale hinnangut, et ühes kuus toovad eestlased sinna umbes 60 000 eurot ehk siis päevas 2000 eurot, kusjuures selle raha eest ei osteta sugugi ainult alkoholi, vaid ka kõiksugu muud kaupa. 

«Isegi lilli ostetakse,» teadis rääkida keset Ruhjat asuva ostukeskuse rõivakaupluses müüjaametit pidav Guja Ranete. Tema on kaupluses töötanud vähem kui aasta ega osanud hinnata eestlastest klientide rohkust sel ja eelmisel suvel. Tänavu on Eestist tulnud inimesed ostnud tema käest päris palju rõivaid, aga lätlastest kliente oli ikkagi rohkem olnud.

Eesti alkoholitootjate  ja sissetoojate liidu tellitud uuringu kohaselt on Ruhja üks kolmest põhilisest kohast, kus eestlased käivad alkoholi ostmas. Esimene ja teine olid arvatult otse piirile vanadesse Läti piirivalvekordonitesse rajatud alkopoed, mida peavad Eesti ettevõtjad. Uuring tõi välja ka asjaolu, et 30 protsenti eestlastest on tänavu käinud Lätist alkoholi ostmas.

Uuringu järgi peaks pisikese Ruhja alkoholipoe omanik Kaspars Portnajs riisuma selles äris koore, kuid uuringu tulemused tundusid Portnajsile esmalt jahmatavad ja siis ajasid need teda naerma.

«Kui 30 protsenti eestlastest käiks Lätis alkoholi ostmas ja Ruhja oleks üks keskustest, siis mul peaks ju kogu aeg järjekord ukse taga olema,» rääkis ta. «Aga ei ole ju.» 

Ruhja kaupmehed on veendunud, et paljud eestlased sõidavad Ruhjast mööda ja suunduvad Valmierasse, kus on suurem kaubavalik ning ehituskauplus Depo oma suure ja odava kaubaga. «Selle poe parklas on kogu aeg Eesti märgiga autosid rohkem kui Läti omi,» ütles Portnajs.

Kolmapäeva ennelõunal, kella 11 ja 11.30 vahel käis tema poes kuus klienti. Üks neist rääkis läti keelt, ülejäänud vestlesid omavahel eesti keeles. Üks kolmeliikmeline rühm lahkus poest kõige odavama pooleliitrise viinapudeliga, eakas paar ostis kastitäie õlut ja paar pudelit poe kõige kallimat rummi. «Eestlased ostavad üldiselt väga kvaliteetset alkoholi. Ikka brändikaupa,» lausus Portnajs tunnustavalt.

Ruhjas on Portnajsi andmetel kaheksa poodi, kust saab alkoholi osta. Võrdluseks: pisut pisemas Karksi-Nuias on selliseid kauplusi kolm.

Küsimusele, kui palju andis Alko Outleti nime kandva poe rajamisele tõuget teadmine, et Eesti ja Läti aktsiisierinevused võivad hakata eestlasi Lätti meelitama, vastas Portnajs, et umbes 50 protsenti.

«Alko Outleti brändi ma frantsiisin,» selgitas ta. «See on üle Läti ning selle kontseptsioon ongi konkurentidest odavam alkohol.» 

Alko Outletil on samad omanikud mis Läti ühel tuntumal poeketil Elvil. Ruhjas peab Portnajs peale Alko Outleti naabermajas asuvat Elvit. 

Lilli piiripunkti ei paista alkoholipoodi tulevat

Ettevõtja on veendunud, et isegi sel juhul, kui Eesti ja Läti aktsiisid peaksid ühtlustuma, ei kao tema alkoäri, aga Ruhjast Eesti poole ta poodi teha ei riski. Ta tunnistas, et mõtles mõni aeg tagasi ka täpselt Eesti-Läti piiril asuvas Ungurinis alkopoe avamisele. Selleks võiks rentida nagu Valgas või Iklaski endise piirivalvurite 60 ruutmeetri suuruse, pisut lagunenud kordoni.

Karksi vallavanem Taimo Tugi tunnistas, et tema ongi juba imestanud, et ükski ettevõtja siin- või sealpool piiri pole seda veel teinud. Kaspars Portnajs leidis, et selline ettevõtmine oleks liiga suur risk, sest piisab vaid ühest poliitilisest otsusest emmal-kummal pool piiri, kui kõik jookseks lörri.

Karksi-Nuiast Ruhja viiva käänulise tee ääres, sisuliselt keset metsa ei taha poodi avada ka Karksi ettevõtja. 25 aastat keset Karksi-Nuiat Monopolina tuntud äri pidanud Eve Sõmmer tunnistas, et lätlaste madalam alkoholiaktsiis annab üha rohkem tunda, aga piirile poe tegemisest ta sellegipoolest ei mõtle.

Sõmmer tunnistas, et alkohoolseid jooke müüakse poes vähem kui mullu ning ta kuuleb klientidelt aeg-ajalt, kuidas nood on Lätis käinud ja kõike palju odavamalt saanud. Pahaseks teeb teda seejuures poliitikute suust kuuldud lause, et hinnaerinevuse põhjuseks on Eesti kaupmeeste suurem juurdehindlus. «No ei ole,» kinnitas ta.

Portnajs peab loogiliseks, et eestlased käivad veel mõnda aega Lätis kaupa ostmas. «Teie elukvaliteet on parem ja siis saab ikka käia kaupu ostmas sealt, kus palgad on väiksemad ja hinnad madalamad,» lausus ta. «Teie juures käivad soomlased ja te ei protesteeri ju selle vastu. Meil on siin poes käinud viie kuu jooksul üks soomlane.»