Spordimehe karmi kesta all tuksub soe ja tundlik süda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Egon Valdaru
Copy
Artikli foto
Foto: Kristi Markov

Mati Tomson nakatus juba varases lapsepõlves spordipisikuga nagu peaaegu kõik toonased poisid. Sportimine on 1947. aastal sündinud mehele elu jooksul pakkunud palju rõõmu ja ta on püüdnud seda ikka ka teistega jagada.

Noorust meenutades ütleb Mati Tomson, et koolist koju jõudnud, viskas ta ikka koti nurka ja tormas õue vutti taguma. «Elasime Viljandi raekoja kõrval vanas puumajas. Kogunesime poistega raekojaesisele platsile, mis sobis vutiväljakuks suurepäraselt.»

Varem tihedalt puumaju täis olnud plats oli sõjajärgsel ajal viinalaost alguse saanud suures tulekahjus tühjaks põlenud. Väravad improviseeriti kohapeal. Need sündisid näiteks telliskividest, mida leidus alles hiljuti tasandatud platsil küllaga. «Skoori arvestamisega oli vahel tülinat – palli joone ületamise fikseerimine oli ju keeruline,» tähendab Tomson.

Märksõnad

Tagasi üles