Mitte uhkeldavad kogujad, vaid õnnelikud leidjad

Pilt aasta pärast ilmuvast raamatust «Endaloodud maailma printsess», milles Soome kunstniku Anna Wildrose’i teosed on asetatud loodusesse, kus need sündisid. Osa töid on jäädvustatud ka kunstniku majas. Foto: Jorma Knuutinen

Mari Vallikivi räägib naerdes, kuidas ta esimese hooga Kondase keskuse ühe kõrvalruumi elektrilülitit üles ei leidnud. Ta on tööl tagasi, rõõmsal meelel ja ideedest tulvil.

Pere pesamuna Matthiase sünni järel oli ta kaks aastat ja kaheksa kuud naivismimuuseumi juhtimisest eemal, kunstnikust abikaasa Mika Vesalahti tõttu suurema osa ajast Soomes.

«Palju sellest ajast olingi õppimas: kursustel, muuseumides ja galeriides või uudistamas alternatiivseid kultuuritegemise vorme, mida Helsingi ohtralt pakub. Matthiasele on ateljee või näituseruumid tuttav keskkond. Tema esimene näitus oli Tove Janssoni tööde väljapanek Ateneumis, ta oli siis ühekuune,» kõneleb kunstiteadlasest ema ning kiidab põhjanaabrite muuseumikaardi süsteemi. «Ostad selle 56 euro eest aastaks ja pääsed peaaegu igale poole. Muidu kaalud päris hoolega, enne kui lähed järjekordset 10–12-eurost piletit ostma.»