Sa oled, mida sööd

Kristina Mänd Foto: Erakogu

OSTES TURULT kartuleid või salatit, räägin talunikuga saagist ja tema plaanidest. Mõnikord lähen tallu kohale ja näen, kuidas elu seal käib. Tean, kuhu läheb minu raha, ja iga kord head kurki süües mõtlen inimese peale, kes on selle mulle võimalikuks teinud. Mul on konkreetne side taluniku ja toiduga.

Eestimaise eelistamine on parim, kuid paljusid igapäevaseid tooteid ei saa valmistada Eesti toorainest. Kohv, tee, kakao, troopiline värske ja kuivatatud puuvili, riis ja kinoa, pähklid, suhkur, maitsetaimed, vürtsid, puuvill, vein, lilled ja taimed, õlid ja seemned tulevad peamiselt arenguriikidest.

Ostes kaugel toodetud toitu, on sidet keeruline leida, sest me ei saa taluniku ja tootjaga otse suhelda. Nii võib juhtuda, et ostame midagi, mis on toodetud keskkonnavaenulikult või orjatööd kasutades. Kauge tootmine ei tohiks aga olla mittehoolimise põhjus. Meie tarbitava toidu tootjad peaksid olema võrdselt tähtsad, asugu nad siis Eestis, Ecuadoris, Indias või Ghanas. Et tarbime sealsete väiketootjate ja talunike kaupa, on meil ka kohustus seista nende õiguste ja inimväärse elu eest.

HOOLIMINE EI ole keeruline. Iga inimene saab paari väikese liigutusega maailma õiglasemaks muuta. Selleks pole vaja minna kaugele või teha suuri annetusi.

Maailmas on tootmis- ja tarnesüsteeme, mis ei tooda ebavõrdsust. Leidub majandusmudeleid, mis aitavad vähendada vaesust, ning inimesi, kes sellega juba tegelevad. Selliste süsteemide abil toodetud kaupa tarbides saamegi anda oma panuse. Piisab oma ostude ülevaatamisest: iga kord, kui ostad midagi, mis on tehtud arenguriigist pärit toorainest, soovitame hooliva ja hea valiku tegemiseks otsida õiglase kaubanduse märgiseid.

Tuntuim märgis on Fairtrade, mis ütleb tarbijale, et selle toote eest on arengumaa talunik saanud hinda, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Istanduste ja tootmis­ühistute töölised on saanud inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes, tootmisprotsessis on olnud keelatud orja- ja lapstööjõu kasutamine. Lisaks miinimumhinnale on tootmisega seotud inimesed saanud lisatasu, mida kasutatakse kogukonna arendamiseks, ning tootmises on lähtutud keskkonnasäästlikest põhimõtetest.

Õiglase kaubanduse märgiseid on teisigi. Neid kasutavad tootjad peavad austama kindlaid põhimõtteid. Näiteks UTZ Certified keskendub põllumeeste harimise kaudu tootlikkuse suurendamisele ja toodangu kvaliteedi parandamisele. Tulemuseks on talunike suurem sissetulek ja kogukondade jätkusuutlikkus. UTZ Certified tooted on kakao, kohv, tee ja pähklid. Selle märgise kasutamise õigus on ka meie Kalevil.

Rainforest Alliance’i puhul on keskmes loodusliku liigirikkuse säilitamine ja kestliku põllumajanduse korraldamine, mis tagaks arengumaade põllupidajatele eluks vajalike vahendite olemasolu ja parema elujärje. Need märgised on antud toodetele, mille tootmine on olnud läbipaistev ja õiglane, ning kontrollimise on tarbija eest ära teinud sõltumatud agentuurid.

Lääneriikides toodetava tooraine puhul pole selliseid süsteeme vaja ning seepärast ei saa lääneriikide toorainest tehtud tootel (näiteks piim, liha või muna) olla ka õiglase kaubanduse märgiseid ja me ei kutsu seda õiglaseks kaubanduseks. Sellist asja nagu Fairtrade’i piim või muna ei ole olemas.

Mõnel Eesti tootel on märgised, sest need on toodetud omakorda juba sertifitseeritud toorainest. Nii on Fairtrade’i märgis šokolaaditootja Chocolala toodetel, Loodusväe mahenäksidel ja Friends Textile’i meestesokkidel.

OSTES KOHVI, teed, banaane, ananassi, suhkrut, kakaod või šokolaadi, me paratamatult maksame kellelegi. Tark on valida selline toode, mis annab eeliseid kõigile: tarbijale hea toote ja teadmise oma valiku õigsusest; talunikule või tootjale õiglase hinna; töölistele elamisväärse tasu ja inimõigused; peredele ja kogukondadele lisatasu, millega nad saavad oma elukorraldust paremaks muuta; ettevõtjale võimaluse olla eetiline ja saada turueelis.

Õiglase kaubanduse tooted ei ole kallimad. Need on samas hinnas sama kvaliteediga märgistamata toodetega. Sarnaselt tavalise kohviga on ka õiglaste märkide puhul võimalik leida eri hinnaga tooteid päris soodsast eksklusiivsete ja kalliteni. Arenguriikide väiketalunikud ja töölised ei tohiks kannatada selle nimel, et meie saaksime oma Euroopa kodudes nautida odavaid troopilisi puuvilju, teed või kohvi.

Tarbija saab lihtsa ostuotsusega muuta maailma, andes ettevõtjatele selge sõnumi, millist kauplemise süsteemi ta eelistab. Kui me ei proovi muuta näiteks troopiliste puuviljadega kauplemise viisi, jäävad väiketootjad ja töölised ilma oma elatusvahenditest, mis jätab nende pered vaesuse lõksu.

Vaesus ja ebavõrdsus on nii looduslikud kui inimtekkelised. Meie vastutus on mõista oma võimalusi tasakaalustada seda ebavõrdsust. Kui kellegi õigusi rikutakse ühes kohas, toob see kaasa samalaadsed tagajärjed ka mujal, sest üleilmne konkurents sunnib teisigi kulude vähendamiseks töötajate õiguste kallale minema.

Maailmakodanikena on meil kohustus kaitsta looduskeskkonda. Valikutel, mida poeriiuli ees tarbijana teeme, on sellele otsene mõju.

Tarbija, aktivisti ja kodanikuna on meil võimalus meie lauale toitu kasvatavate inimeste elu paremaks muuta. Eesti tootjat kaitsevad meie seadused ja toetused, arenguriikides sageli kaitse ja õigused puuduvad. Seepärast peaksime ise rohkem tegema, et inimestele nende riikides valitsevatest tingimustest hoolimata oleksid tagatud elamisväärne sissetulek ja õiglased töötingimused.

MUIDUGI VÕIB väita, et see üks ost ei aita niikuinii. Ent arvestades, kui palju puuvilju, kohvi, teed või suhkrut üks pere kümne aasta jooksul tarbib, on see tegelikult väga suur panus. Näiteks osteti Eestis 2015. aastal keskmiselt 12,5 kilogrammi banaane inimese kohta ehk Eestis kokku ligikaudu 17,6 miljonit kilo! Fairtrade’i toodete käive oli mullu tänu teadlikele tarbijatele riikide peale kokku 5,9 miljardit eurot.

Paljud Eesti ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad ja müüvad õiglase kaubanduse ja säästva arengu märgistega tooteid. Mondo on kujundanud õiglase kaubanduse sõbra märgise, millega me selliseid organisatsioone ja töökollektiive tunnustame. Seda tunnustust võib taotleda iga organisatsioon, kohvik, pood või kollektiiv, kes soovib näidata hoolivat suhtumist, tarbib vastutustundlikult või müüb õiglaselt toodetud tooteid. 

Suhtumine, et minust ei sõltu midagi või et mina teen, sest teised teevad ka, ei ole vastuvõetav. Probleemid ei kao, kui ei tegelda nende allikatega.

Sageli on küsimus just mõttelaiskuses ja võimetuses näha oma rolli mure tekkimisel. Näiteks võtame isiklikult vee raiskamist, sest teame, et ligipääs puhtale veele on paljude maailma kriiside põhjus. Isiklik ei pea tähendama süüd või pahameelt nende vastu, kes ei käitu hoolivalt, küll aga tundlikkust, solidaarset tähelepanu ja sõnavõtmist.

Me tarbime iga päev tuhandeid kilosid toitu. Igaühel meil on võimalik teha midagi, et süüa paremini, kasulikumalt ja õiglasemalt. Mitmekesisus meie toidulaual on peaaegu sama tähtis kui mitmekesisus ühiskonnas. Igaühel meist on võimalik teha midagi, et käituda ja ka süüa paremini, kasulikumalt ja õiglasemalt. Nii hoiame kultuuri- ja liigirikast ning toiduga varustatud maailma ka järeltulevatele põlvedele.

5. SEPTEMBRIST 5. novembrini saab Viljandi pärimusmuusika aidas vaadata Mondo toiduteemalist näitust. 16 fotot on valitud üleeuroopalisele konkursile esitatud tööde seast ning need annavad edasi ettekujutust õiglaselt ja säästlikult toodetud toidust. Fotosid on täiendatud toiduteemalise infoga ning väljas on ka kolm Eesti finalisti.

Fotokonkursi korraldas Euroopa ja arengumaade kodanikeühendustest koosnev võrgustik, kuhu mittetulundusühing Mondo kuulub. Võrgustiku algatatud projekti «Fair Super­brands» kampaania «Supply Change. Muudame poeketid õiglaseks» eesmärk on muuta poekettide omatooted õiglasemaks ja säästlikumaks. Selleks et parandada arenguriikides valitsevaid töötingimusi ja vähendada tarneahelas keskkonnale tekitatavat kahju, töötavad võrgustiku liikmed üleeuroopaliste poekettide, valitsuste ja Euroopa Liiduga, aga ka kodanikega, kelle igapäevasest käitumisest ja harjumustest sõltuvad meie keskkond ja ühiskond.

Kõik fotod ja lisateave kampaania kohta on veebilehel http://supplychainge.org/projekt-ee/?L=ee.