Võhma plaanib soetada teisaldatava laululava

Raskusi trotsides soovib linnapea Avo Põder ikkagi Võhmasse laululava rajada. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kahe aasta eest Võhmas kirgi kütnud ja õiguskantsleri sekkumise järel soiku jäänud laululava ehitamise mõte liigub uues suunas: linn tahab soetada teisaldatava lava ning paigaldada müratõkked.

Võhma linnapea Avo Põder ütles, et ostetakse kokkupandav laululava, mis on varem plaanitust tublisti väiksem — samasugune, nagu on igal aastal üritusteks renditud. Erilist kõlaefekti ja kaunist välimust seega oodata ei tasu. Samas saab hõlpsasti teisaldataval laval korraldada üritusi ka mujal linnas. Näiteks on kavas jaanipäev ja volbripidu pidada kultuurikeskuse lähedal ning endise kultuurimaja krundil.

Müratõkked

Avo Põder rääkis, et ühtlasi paigaldatakse teisaldatavad müratõkked. Need seatakse üles nii, et lärm ei jõuaks nende majadeni, mille omanikud on avaldanud laululava rajamise vastu protesti.

«Tehniliselt pole me veel asja paika pannud, aga kavas on kasutada samasuguseid tõkked nagu teede ääres,» lausus linnapea.

Ta lubas, et varasemast enam jälgitakse ka mürataset. «See sõltub suuresti sellest, kui palju võimendi nuppu keeratakse. Kavas on hakata helitehnikute lepingutesse märkima, kui kõrge võib müratase olla, ning me jälgime sellest kinnipidamist.»

Vastuseis püsib

Laululava vastu võitleva Ruth Laeva hinnangul pole lubadustest kasu. «Juba mullu lubas linnavalitsus müranormidest kinni pidada, aga kõik kolm üritust ületasid tublisti norme,» ütles ta.

Võhma elaniku Lembit Tenno hinnangul püsiks elumajade vahetus läheduses heli normi piires vaid siis, kui võimendit üldse ei kasutataks. «Detsibell pole lineaarne, vaid logaritmiline ühik ning kui lubatud 45 detsibelli asemel on 48, on see juba kahekordne ületamine ehk sama kui sõita autoga 90 kilomeetri asemel 180-kilomeetrise tunnikiirusega.»

Tenno osutas 2009. aasta suvel tervisekaitseinspektsiooni väljastatud kirjale, mille järgi mõõdeti Tallinna tänav 20 maja juures öösel lubatud 45 asemel 103 detsibelli.

Samas kirjas nimetab tervisekaitseinspektsioon meelelahutusürituste korraldamist ja laululava püstitamist Tallinna tänav 15 ebasobivaks ja elanike põhiõigusi rikkuvaks tegevuseks.

Lembit Tenno hinnangul on toodetavate müratõkete praktiline efektiivsus suurusjärgus 10—15 detsibelli. Selle saavutamiseks aga on vaja väga suuri ja statsionaarseid ehitisi, mis pole väiksel platsil reaalsed.

Jätkub ühisprojekt

Laululava on osa Läti-Eesti programmist (ERDF), mis näeb ette kahe maa kultuurivahetust ning peale Võhma kerkib see rajatis Stendesse. 1. jaanuarist jätkuva projekti eelarve on 324 000 eurot. Võhma osa sellest on 136 000, omafinantseeringu suurus on 15 protsenti.

Lisaks laululavale pannakse linnavalitsuse taha platsile uus valgustus ja ehitatakse võrkaed. Samuti rajatakse linnavalitsuse hoone tagumisse tiiba senisesse kolikambrisse tualettruumid. Kokku on selleks raha 76 000 eurot. Ülejäänu kulub linnapea sõnutsi kultuurivahetuseks.

Tänavu aprillis sõidab Võhmast Stendesse 20 tantsijat ja juunis kümme käsitöölist. Lätist omakorda tulevad maikuus Viljandimaale 20 lauljat ja juulis noortekoor.

«Mõlemas riigis korraldatakse ühised treeninglaagrid, kus õpitakse teise rahva laule ja tantse,» rääkis Avo Põder.

Kultuurivahetus tipneb sellega, et juuli lõpul on Võhmas Läti päevad, 13. augustil aga Stendes Eesti päevad, kuhu läheb Võhmast 60 inimest.

AJALUGU

Õiguskantsler Indrek Teder saatis 2009. aastal Võhma linnavalitsusele laululava ehitamise kohta kümneleheküljelise kirja.
• Ta leidis, et linnavalitsus on laululavale ehitusluba andes rikkunud olulisel määral menetlusnõudeid, mistõttu see haldusakt on õigusvastane.
• Üks võimalusi on püstitada laululava nii, et see ei vastaks ehitusseaduses sätestatud ehitise mõistele. Sel juhul soovitas õiguskantsler tellida arusaamatuste vältimiseks ekspertiisi, mis kinnitab, et tegemist pole ehitisega ehitusseaduse mõistes.
Allikas: «Sakala»