Palgiveokid ajavad väikelinna vanaemal ihukarvad püsti

Sakala fotograafi eile keskpäeval tehtud foto kinnitab, et täislastis metsaveokid on tõepoolest Suure-Jaanis Köleri tänaval liikvel. Kui linnaelanik Kersti Jõgi on kahtlustanud mõnda neist piirkiiruse ületamises, siis silma järgi otsustades jäi selle auto liikumiskiirus korrektselt lubatu piiridesse. Foto: Elmo Riig

​Suure-Jaani peatänava ääres elava Kersti Jõgi sõnul on väikelinna läbivate palgiveokite voog sel suvel muutunud väljakannatamatult tihedaks.

«See ei ole enam normaalne! Ihukarvad on püsti ja kohati on tunne, nagu elaks Viini–Berliini kiirtee ääres. Vedu käib ööpäev läbi ja mõnikord vist isegi lubatust suuremal kiirusel,» kurtis Jõgi. Ehkki täpset arvestust pole ta pidanud, on tema hinnangul masinate hulk just tänavu märkimisväärselt kasvanud. Koormaga autod tulevad kirjelduse kohaselt enamasti Vastemõisa poolt ning sõidavad tühjalt vastassuunas.

Jõgi rõhutas, et mõistab, kui linna sisenevad suured veokid, mis teenindavad kauplusi ja muid asutusi, aga kõige lihtlabasem transiit peaks, kui vähegi võimalik, olema tema hinnangul suunatud tiheasustusega piirkondadest mööda.

Lisaks mürale ja vibratsioonile painab Kersti Jõgit mõte, et ühel päeval võib mõni laps suure auto rataste alla sattuda.

Kõvasti käest kinni

«Kui mul endal lapselapsed siin on, ei julge ma neid omapäi aiast välja lasta – kui tänavale läheme, hoian neid ikka kõvasti käekõrval. Aga siin kandis on hulk teisi lapsi, kes üle tee naabrite juurde silkavad. Alles paar päeva tagasi nägin, kuidas mõni maja eemal jooksis üks 3-4-aastane poiss napilt auto eest läbi. Õnneks oli see väike auto, mis sai kergelt pidama. Kui oleks täislaadungis palgiveok olnud, siis ma ei taha mõeldagi, mis võinuks juhtuda,» jätkas ta.

Muu hulgas püstitas murelik elanik küsimuse, kas mõne aasta eest põhjalikult renoveeritud Köleri tänav paneb nii tihedale raskeveokite liiklusele ikka vastu. Seepärast on ta viimastel nädalatel nii kirjalikult kui telefonitsi ka vallavalitsusele muret kurtnud. Vastust polevat seni laekunud.

Suure-Jaani vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Leili Kuusk kinnitas, et vallamajas on teema teada ning sellega tegeldakse esimesel võimalusel. Praegu on selle valdkonna eest vastutav ametnik, majandus- ja ehitusosakonna juhataja Are Aua puhkusel. «Kui ta esmaspäeval tuleb, siis räägime. Eks tema pea otsustama, kas tuleb pöörduda maanteeameti poole või teha mingeid mõõtmisi. Selge on see, et ühe-kahe päevaga ei saa sellisele küsimusele vastust anda,» lausus Kuusk.

Kõige otsem tee

Sakala pöördus selgituste saamiseks osaühingu Aaman Puit poole, mille kirjadega veokeid on Kersti Jõgi teiste seas Köleri tänaval silmanud. Ettevõtte juhatuse liige Karin Tichler kinnitas, et nende autod tõepoolest kasutavad kõnealust teed, et jõuda Vastemõisa lähedal asuvatelt lankidelt teisel pool Suure-Jaanit Kõidama külas tegutsevasse Combimilli saeveskisse. Samas lükkas ta ümber väite, nagu oleks palgikoormate transiit tänavu selles piirkonnas tugevasti kasvanud.

«See on kõige lühem tee ning majanduslikult oleks ebaotstarbekas sõita kõigepealt Viljandisse ning sealt Kõidamale. Ühtlasi on riigimetsa majandamise keskuse vedusid tegevate autode juhtidele antud korraldus kasutada võimaluse korral kõige otsemat teed ning nad järgivad seda. Et Suure-Jaani tänavatel ei ole raskeveokite liiklus keelatud, siis neid ka kasutatakse. Seda teevad ka teiste firmade autod, mitte ainult meie omad,» rääkis Tichler.

Ühtlasi avaldas metsafirma juhatuse liige rahulolematu suurejaanilase suhtes nördimust, sest too olevat neile läkitatud protestikirjas tõestusmaterjali esitamata süüdistanud juhte piirkiiruse ületamises ning nimetanud autosid mõrt­suk­veokiteks. «See kõik on ilmne laim. Suure-Jaani on väike ja kurviliste tänavatega linn, kus oleks üle lubatud sõidukiiruse veokiga väga raske liigelda.»

Viljandi on transiidist prii

Viljandimaa väikelinnadest võivad raskeveokid vabalt läbi sõita, kuid Viljandis kehtib juba pikemat aega transiidikeeld.

Linnavalitsuse teedespetsialist Heikki Teearu ei osanud täpselt öelda, millal suurte kauba- ja materjalilaadungite läbivedu maakonnakeskuses keelati, kuid oletas, et see leidis aset paarkümmend aastat tagasi. Täpsemalt öeldes kehtib Viljandi piirides sõitvatele autodele kaheksatonnine massipiirang. Kõigil masinatel, mis seda määra ületavad, peab olema kaasas saateleht, mis kinnitab, et veose sihtkoht asub linna territooriumil.

Selleks, et ohtlikult suured ja õhku saastavad veoautod ei peaks läbi linna ukerdama, on Viljandi külje alla rajatud ringteed. Väikelinnade juures neid aga pole ning pahatihti on asulaid läbivad peateed just osa tähtsast maanteest.