Kas seda oligi tarvis tõestada?

Olav Renno
, rahvuskonservatiiv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olav Renno
Olav Renno Foto: Elmo Riig / Sakala

EHKKI EI naabri Maalil ega teistre Karlal olnud presidendivalimise etenduse kordamineku suhtes kuigivõrd usku, lösutasin minagi seda poliittsirkust jälgides tugitoolis oma pooltosinat tundi laiaks. Kolme istungivooru tulemuseks sai kõrgeauline ja -palgaline riigikogu selge nulli ning omajao kogemusi, millel küll erilist kasutegurit ei paista olevat ega tulevat.

Oli ilmne, et Allar Jõksi väljalangemine osutus paljudele riigikogulastele pettumuseks, nii et 30 inimest jättis lõpuvooru sedelile ristikese panemata ja üks pani valimispaberi hoopis oma taskusse. Kui kandidaatidest jäi Mailis Reps vähemalt näiliselt optimistlikuks, siis põhipretendent läks hääleloenduse lõpuarvu 42 kuuldes selgelt närvi. Kolm teises voorus sõnakuulelikku oli oma hääle kasutamata jätnud. Kas reetmine? Ka riigi esimeseks meheks tõusta soovinud senine teine pidi esialgu leppima sama ametitooliga ja tema nördimus oli päris aimatav.

Siim Kallas ja Mailis Reps said kokku 68 poolthäält, nii et kahe peale nii-öelda ühe mehe normi. Pooled erakonnad jätsid edasise otsustamise valimismeeste kogu hooleks. Nüüd on oodata intensiivset valla- ja linnavalitsuste uste kulutamist ning mitu nädalat vältavat selgitustööd kuni kaheksa ülesseatava presidendikandidaadi poolt, enamasti ise kohapeale tulles. Ei ole ju ühelgi erakonnal välja käia sellist kuldsuud, nagu oli 2006. aasta suvel Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.

MUIDUGI ON vabariigi presidendi valimine valimiskogus hoopis demokraatlikum kui poolsunduslik äravalimine riigikogus. Paljud seekordsed kandidaadi kandidaadidki käisid välja presidendi valimise andmise rahva, täpsemalt Eesti Vabariigi kodanike kätte. Paraku näitab senine kogemus, et sellekohast seaduseelnõu ei lasta riigikogus isegi arutelule, rääkimata põhiseaduse muudatuse vastuvõtmisest riigikogu kahe koosseisu poolt. Väidetakse-kardetakse presidentaalse võimu liigset tugevnemist. Kummatigi on üheksast Euroopa riigist, kus rahvas valib riigipea, ainult ühes presidentaalne võim ja ülejäänud on edasi parlamentaarsed vabariigid. 

Igatahes saab mihklikuu viimasel laupäeval meie poliitikahuvilistele osaks uus põnev vaatemäng.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles