TOIDUAINETE hinna tõus on muutnud paljude inimeste meele mõruks.
Väiksem käibemaks toob inimestele odavama ostukorvi
3. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister on selles süüdistanud toiduaineid eksportivaid põllumehi.
Rahandusminister kiirustas omalt poolt kinnitama, et hinnatõusu põhjused on väljaspool Eestit ja riigil ei olevat võimalik selle pidurdamiseks vähimatki ette võtta. Mõlemad ministrid esitavad veendunult reformierakondlikke dogmasid, mis pole pidanud vett ei majanduskriisi eel ega ajal.
VÕIKSIME valitsust eelarve julge ja resoluutse kärpimise eest justkui kiita, aga seejuures ei tohi me jätta küsimata, kas poleks ehk saanud hakkama ka väiksema kärpimisega, kui valitsus ei oleks «mullimajanduse» kasvu ajal rumala eelarvepoliitikaga kriisitulele hagu alla ajanud.
Kangelaslik võitlus, et omaenda ülesblufitud eelarvet väiksemaks lõigata, üleöö tõstetud käibemaks, panganduskriisist tulenenud laenukraanide kinnikeeramine ja turgude kukkumine lõidki kombinatsiooni, mis pani ettevõtluse hinge vaakuma.
Eestis ei jäänud ettevõtjatel muud üle kui oodata, et teiste riikide hiiglaslikud abipaketid tõmbaksid sealse ettevõtluse käima ning päästaksid ka Euroopa serval asuva ja välisturgudest sõltuva Eesti majanduse. Meil vedas: suuresti tänu Rootsi ja Saksamaa, aga teistegi riikide jõupingutustele hakkab kriis ka meil läbi saama.
Üks madalseisust väljumise kaasanne on toiduainete hinna tõus. Ilmselge liialdus oleks väita, et meie halva seisu tekkes ei ole oma osa valitsuserakondade Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu lihtsameelsel majanduspoliitikal.
Toiduainetööstused asusid kriisi poomisnööri lahti harutama. Et laenukraanid olid ikka veel kinni, oli neil kõige lihtsam püüda arengu tarbeks raha tarbijatelt. Ärakukkunud käibega kaubandus keeras hinnatõusule vinti juurde. Praeguses, vähendatud palkadega Eestis on toiduainete hind väga paljudele talumatult kõrge. Oleme olukorras, et toit maksab sama palju või isegi rohkem kui mujal Euroopas, ent palgad on mitu korda väiksemad.
Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Paljudes on see koguni null protsenti. Sotsiaaldemokraatide arvates peab Eesti muu Euroopaga ühte jalga käima ja kehtestama toidule madalama käibemaksumäära. Ka uuringud näitavad, et mida suurem on ühiskonna kihistumine, seda tõhusam on kõnealune samm.
Kriitikud väidavad, et kogu vaheraha pistab taskusse kaupmees ja hinnad ei lange. Usun, et kõigile on selge: tiheda konkurentsi ja kukkunud käibe tõttu teevad kaubandusketid mida tahes, et suurendada oma käivet ja turuosa. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse.
RAHANDUSMINISTER on öelnud, et parim rohi elu kallinemise vastu on tootlikkuse tõus ja sellest tulenev majanduskasv. Just nimelt! Toiduainete madalam käibemaks turgutab nii põllumajandust kui toiduainetööstust, hoides töökohti, andes arenguraha ja tekitades tugeva vastusurve hinnatõusule.
Madalamast maksust tulenev odavam toit aitab tasuda võlga Eesti inimestele, kes on pidanud viimastel aastatel püksirihma pingutama. Ettevõtjatele on see riigi abipakett, mis jäi õigel ajal tulemata.