Hambaravi hüvitis neile, kel seda enim vaja läheb

Helmen Kütt
, SDE aseesimees, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helmen Kütt
Helmen Kütt Foto: Elmo Riig

​RIIGIKOGU VALIMISTE eel lubasid sotsiaaldemokraadid muuta hambaravi hüvitamise korda. Meie ettepanekuna sai see lubadus kirja ka valitsuse tegevusprogrammi. Hea meel on tõdeda, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on valitsusele esitanud ettepanekud, kuidas alates järgmise aasta 1. juulist seni kehtivat korda muuta ning hakata aitama neid, kel läheb tuge vaja kõige enam.

Tuleb mainida, et ega keegi täpselt tea, kui viletsas seisus on Eesti inimeste hambad, sest teaduslikult pädevaid uuringuid paraku pole. TNS Emori mulluse uuringu järgi käis 2015. aastal hambaarsti vastuvõtul vaid 37 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest. Kõige vähem käivad hambaarsti juures mehed.

Enamikule on arstilemineku suurimaks takistuseks majanduslikud põhjused. Teisena tuuakse välja, et kuna kaebusi pole, ei ole põhjust sagedamini käia. Majanduslikel põhjustel regulaarselt hambaarsti juures käimisest loobujaid on enim naiste ja 20–39-aastaste seas. Samas ei vaidle keegi vastu, et hammaste ja kogu organismi tervise vahel on tugevad seosed. Katkised hambad kahjustavad arstide sõnul maksa, neere ja südant ning hammaste halb seisund võib olla märk rasketest haigustest.

Praegu on hambaravi Eestis tasuta vaid alla 19-aastastele isikutele ning täiskasvanute puhul kasutab haigekassa vältimatu hambaravi korral mitterahalist hüvitist. Rahalist hüvitist saavad pensionärid ja töövõimetud praegu aastas 19,18 eurot, rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitis on 28,77 eurot. Kumbki summa tegelikult ravikulusid ei kata. Proteese hüvitab haigekassa pensionäridele 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.

Kõiki neid hüvitisi tuleb taotleda avalduse alusel ja arve enne ise tasuda, hiljem kannab haigekassa ülaltoodud napid summad inimeste kontodele tagasi. Täiskasvanud töö­tajana kindlustatud isikute hambaravi eest ei tasu riik praegu sentigi.

MIDA PLAANITAKSE siis tulevikus, järgmise aasta 1. juulist?

Oluline erinevus on see, et tulevikus ei pea inimesed enam hüvitisi ise taotlema. Kogu arveldus käib haigekassa ja arstide vahel.

Midagi ei muutu alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi ja ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi osas. Teisisõnu: senised hüved lastele ja vältimatu abi saajaile ei kao ning ühtlasi ei rakendu neile omaosalus. Küll aga hakkab riik toetama isikuid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension. Samuti neid, kel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja üle 63-aastasi haigekassa kindlustusega inimesi. Nende inimeste hambaravihüvitise suuruseks saab 85 eurot aastas arvestusega, et kuni 100-eurose raviarve või arvete kogusumma puhul on inimese omaosalus 15 protsenti.

Kui mõelda, et praegu on haigekassa osalus 19,18 eurot, siis tõus 85 eurole peaks kindlasti paljusid innustama arsti juurde minema. Rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kasvanud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis suureneb seniselt 28,77 eurolt samal põhimõttel samuti 85 euroni aastas.

TÄISKASVANUTE eest hakkab haigekassa tasuma 30 eurot aastas. Suurt osa kuludest, mis hambaarstil käies tulevad, see küll ei kata, kuid veidi siiski.

Mis aga kõige tähtsam: uue hambaravihüvitise korra järgi hakkab riik viimaks ometi tasuma üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud. Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, ometi on see hindamatu abi kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemi haiguste käes või kel on raske füüsiline puue. Lõpuks on võimalik traumaatiline protseduur või ulatuslik hambaravi ette võtta ühekorraga. Enamgi veel: kui praegu saavad sügava vaimupuudega inimesed üldanesteesiaga hambaravi vaid Tartus, siis alanud on läbirääkimised Tallinna haiglatega, et uuel aastal saaks seda teenust pakkuma hakata ka Põhja-Eestis.

MUIDUGI OLEME realistid. Need muudatused ei too veel kõigile Eesti inimestele säravvalget naeratust, kuid on kindlasti sammud õiges suunas. Ei maksa unustada sedagi, et kava kohaselt peaksid hambaravihüvitised hakkama aasta-aastalt suurenema. Ning muidugi ärgitan ma kõiki lapsevanemaid oma võsukesi, aga miks mitte ka perearste saatma oma nimistusse kuuluvaid alla 19-aastasi lapsi hambaarsti juurde, et täiskasvanueas oleks hammastest tingitud vaevusi minimaalselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles