Viimased päevad oleme egiptlasest abikaasaga peaaegu lakkamatult jälginud teleuudiseid BBC ja araabiakeelselt Al-Jazeera kanalilt. Kui Egiptuse president otsustas sulgeda riigis interneti- ja mobiililevi, sai abikaasa õnneks siiski tavatelefoni abil Kairos elavate ema, isa ja lähisugulastega suhelda ning kuulda, et neil on esialgu kõik korras.
Mu mehe lähedased ei läinud kuulsale Tahiri väljakule, kus on aset leidnud kõige suuremad demonstratsioonid, kuid nagu enamik egiptlasi, pooldavad nemadki president Hosni Mubaraki ametist loobumist.
Mis Egiptusele lähipäevadel, -nädalatel või -kuudel terendab, ei oska ennustada isegi parimad välispoliitika asjatundjad.
Mu abikaasale tuli üllatusena, et 30 aastat valitsenud Hosni Mubarak pole pärast võimsaid demonstratsioone ikka tagasi astunud. Tundub, et ta ei plaanigi seda, kuigi pole jäänud isegi illusiooni, nagu tahaks rahvas teda veel presidendina näha.
Väljaspool Egiptust, kus Mubarak oli seni riigipeade kohtumistel pigem auväärsel positsioonil, läheks tal samuti keeruliseks. Nii Ameerika kui Euroopa on peale vägivalla vältimise soovituse väljendanud pahameelt interneti keelustamisega päädinud sõnavabaduse ja demokraatia piiramise üle.
Egiptuse rahutusi, mis said julgustust Tuneesia kauaaegse diktaatori kukutanud jasmiinrevolutsioonist, kutsutakse Facebookis põlvkonna revolutsiooniks.
Abikaasa sõnul pidas opositsioon Mubaraki kukutamise plaane juba 2004. aastal. Sellealane suhtlus leidis enamjaolt aset internetis, sest Egiptuse meedia on suuresti valitsuse kontrolli all. Tuntuim opositsioonitegelane on ÜRO tuumajärelevalveagentuuri töö eest Nobeli rahupreemia pälvinud Mohamed El-Baradei, kelle president laskis eelmisel nädalal koduaresti panna.
Facebook andis noortele võimaluse valitsuse kontrollimata paljudele inimestele väga kiiresti infot edastada. Kairo tänavatel näitavadki meelsust enamasti 20—30-aastased mehed, kellele tulevik tundub presidendi ja valitsuse tegevusetuse tõttu lootusetu.
Vaesus on Egiptuses suur probleem: umbes 20 protsenti 83-miljonilisest rahvastikust peab päevas hakkama saama ühe dollariga. Ometi ei näe me protestijate seas üksnes vaeseid inimesi, kel ei ole midagi kaotada, vaid ka haritud noori, tudengeid, ülikooliprofessoreid ja teiste elualade inimesi, kellel on presidendi, politsei ja ametnike korruptsioonist, sõnavabaduse piiramisest ja demokraatia puudumisest, sealhulgas ebaausatest valimistest küllalt saanud.
«Sotsiaalne võrdsus ja vabadus!», «Tahame, et valitsev režiim tagasi astuks!», «Ei Mubarakile!» kuulutavad loosungid. Rahumeelselt alanud protestid ei nõudnud presidendi lahkumist, vaid sotsiaalset võrdsust, aga nende toon muutus, kui demonstrantide vastu hakati kasutama jõudu.
Lääs kardab, et mõni võimule saav äärmusrühmitus võib muuta Egiptuse Iraani-taoliseks islamiriigiks, aga egiptlased seda ei usu. Meeleavaldajad ei tulnud tänavatele religiooni nimel, sest Egiptus on nagunii mõõdukas moslemiriik. Probleem on demokraatia puudumises ja liiga kauaks ebaefektiivselt valitsema jäänud presidendis.
Omaette mureks ähvardab kujuneda egiptlaste arusaam demokraatiast: läänelik arvamuste paljususe aktsepteerimine on seal enamikule inimestele võõras ja sellega harjumine võtaks aastaid.
Kahjuks kasutavad üldist ärevust kurjasti ära need, kellele on tähtsad ainult raha ja asjad. Kui esimesel suurte rahutuste päeval politseinikud Kairo tänavatelt miskipärast kadusid, kasutasid marodöörid võimalust ja asusid rüüstama.
Ohus oli koguni Egiptuse rahvusmuuseum: mõnel röövlil õnnestus sinna sisse pääseda ning väidetavalt purustasid nad varastamiskatsel kaks muumiat. Kõnealusesse varamusse on koondatud kõige tähtsamad aarded, eelkõige vaaraode ajast, ja just sinna viiakse pealinna saabuvad turistide hordid.
Õnneks ei ole sissetungijad seni suutnud ülisuurt kahju tekitada. Reedel püüdsid demonstrandid osa vargaid kinni ja tagastasid muumiate jäänused. Kairolased moodustasid hoone ümber inimketi ja püüavad koos sõjaväega muuseumi iga hinna eest kaitsta.
Pühapäeval üritas hoonesse tungida umbes 35 ja esmaspäeval 15 marodööri, aga sõdurid arreteerisid nad. Muuseumi kaitsmiseks on ümbruses koha sisse võtnud ka snaiprid, kuid sõjaväel on soovitatud tulistamisest hoiduda.
Ametiasutused ja poed on mõistagi suletud.