Jaanuarist võttis ilmateenistus kasutusele uued ilmanormid, mis ühtlasi tähendab, et näiteks jaanuar muutus keskmiste näitajate poolest soojemaks ja sajusemaks.
Näärikuust alates muutus ilmanorm
2. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja kohusetäitja Külli Loodla selgitas, et varem arvutati keskmised ilmanäitajad ehk normid 1961.—1990. aasta järgi, nüüd aga võetakse aluseks ajavahemik 1971—2000.
«Üheksakümnendatesse aastatesse jäi soe periood ja nii andis see ka värskendatud normides tunda,» lausus ta. «Meie käest ilmastikuandmeid küsiv maailma meteoroloogia organisatsioon kasutab võrdluseks siiski endiselt eelmise perioodi keskmisi.»
Loodla märkis, et meteoroloogias on tavapärane arvutada keskmisi näitajaid kolmekümne aasta põhjal, aga selle, millist perioodi kasutada, otsustab iga ilmateenistus ise. Nii näiteks kavatseb nimetatud üleilmne organisatsioon kliimanorme uuendada alles üheksa aasta pärast, võttes seejärel aluseks perioodi 1991—2020.
Sademeid tuli küllaga
Viljandi ilmajaama andmeil kujunes jaanuari keskmiseks õhutemperatuuriks —4,2 kraadi, mis on keskmisest soojem: vana normi järgi 2,3 ja uue normi järgi 0,6 pügala võrra.
Kõige madalamale laskus õhutemperatuur 10. jaanuaril ja kõige kõrgemale tõusis see kuus päeva hiljem. Viljandi fikseeris äärmustena —22,1 ja +3 kraadi. Mujal Eestis mõõtis Jõgeva minimaalseks —26,3 ja Võru maksimaalseks +4.
Lund, lörtsi, vihma ja jäävihma sadas Viljandis 76,3 millimeetrit, mis on vanast normist 29,3 ja uuest normist 19,5 millimeetrit enam. Mujal Eestis sadas kõige enam Pärnus ja kõige vähem Kundas, vastavalt 81,5 ja 44,6 millimeetrit.
Kuu algul sündis nii Viljandis kui kogu Eestis jaanuarikuu uus lume paksuse rekord. Viljandi jaam mõõtis 6. ja 7. jaanuaril maksimumiks 63 sentimeetrit ning Kuusiku jaam 5. ja 6. jaanuaril maksimumiks 77 sentimeetrit.
Viljandi eelmine näärikuu lumerekord oli 58 sentimeetrit 1982. aasta 31. jaanuarist. Eesti endine rekord oli 75 sentimeetrit 1982. aasta 27. jaanuarist Ida-Virumaalt Iisakust.
Kõige vähem oli läinud kuul Viljandis lund 12. jaanuaril: 42 sentimeetrit. Mujal Eestis sulas 25. jaanuari hommikuks Sõrve jaama vaatlusplatsil lumevaip kõigest 3 sentimeetrini.
Maapind on pehme
Külli Loodla märkis, et kui üksikutes kohtades Eestis oli maapind jaanuaris külmunud 6—18 sentimeetrini, siis Viljandis oli see terve kuu vältel pehme.
Tugevaim tuulepuhang küündis Viljandis 17,2 meetrini sekundis 29. jaanuaril. Kümne meetrini sekundis või üle selle ulatus tuule kiirus 12 päeval.
Päike hoidis end jaanuaris enamasti pilve taga. Viljandi ilmajaama andur mõõtis kuu jooksul päikesepaiste kestuseks 10,6 tundi. Eesti keskmiseks kujunes 20,6 tundi.