Viljandis Jakobsoni ja Tallinna tänava nurgal seisev aadlipreilide pansionaadi maja saab peatselt küll vettpidava katuse, kuid uus omanik ei otsi hoonele rakendust, vaid ostjat.
Südalinna uhkele hoonele ei leia sobivat rakendust ka rikas pank
2. veebruar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kesklinna ühe suurema ehitise omanik on alates sügisest Swedbanki tütarettevõte Ektornet. Ta ostis maja kohtutäituri korraldatud oksjonilt ning otsib nüüd varale järgmist omanikku.
Hoone jääb tühjalt seisma
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul vahetavad töömehed praegu majal katust, mille panek jäi endise omaniku võlgade tõttu pooleli ja mis seetõttu läbi tilkus. Kahe aastaga mädandasid vihm ja lumi kogu maja konstruktsiooni ning mõni vahelagi langes sisse.
Panga probleemse kinnisvara haldamiseks loodud Ektornetil pole pansionaadi arendamisega mingeid plaane. Kui katus on peale saadud ning loodus enam konstruktsiooni hävitama ei pääse, jääb maja taas seisma ning pank ootab aega, mil kinnisvara hinnad kerkivad.
Kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepa hinnangul on aadlipreilide pansionaadile keeruline uut omanikku leida. «Selle kordategemine nõuab palju raha ja sellele on raske leida kasutust,» nentis ta.
Maja nõuab head ideed
Eksperdi hinnangul pole Viljandisse vaja nii palju büroopinda, nagu hoones on pakkuda, kauplustele seab aga piirid ruumilahendus. «Seda maja saaks müüa ainult koos hea ideega,» tõdes ta.
Endine omanik, osaühing Uus Jakobi ostis hoone viis aastat tagasi 172 500 euro eest, võttis Swedbankilt sellele kahe aasta jooksul 626 000 eurot laenu ja asus remontima. Firmal oli plaan ehitada ülemistele korrustele luksuskortereid ning alumistele äri- ja bürooruume. Siis aga sattus ettevõte majanduslikesse raskustesse.
2008. aasta lõpul alanud tööd kestsid mõne kuu ning piirdusid sellega, et korralik tsinkplekk-katus võeti maha ja pandi osaliselt asemele kivist katus. Kui ehitajatele enam raha ei makstud, lahkusid nood objektilt nii, et jätsid isegi tellingud püsti ning hiljem pidi linnavalitsus need oma kulul Veolia Keskkonnateenuste hoovi vedama.
2009. aasta aprillis pani kohtutäitur pansionaadi esimest korda oksjonile ja küsis selle eest 639 000 eurot. Et ostjaid polnud, käis hoone üha uuesti enampakkumisel, kuid ka odavam hind ei toonud huvilisi. Ostja leidus alles mullu augustis: Swedbankile kuuluv firma maksis selle eest 95 800 eurot.
ARVAMUS
Reet Raudsepp,
Uus Maa Viljandi kontori juht
Investorid on huvitatud huvitavatest pakkumistest. Paraku pole selle maja osas suudetud midagi sellist leida. Eks see olnud näha naabruses asuva villa Dolli pealtki, see müüdi kokkuvõttes korraliku korteri hinna eest. Mõlemal majal on küll emotsionaalne väärtus, kuid investorit sellega ei püüa.