HALDUSREFORM tõotab summutada maainimeste hääle ja muuta presidendivalimised senisest enam parlamendikeskseks. See on põhjus, miks järgmine kord on õige anda presidendivalimise õigus rahvale.
Haldusreform loob vajaduse presidendi otsevalimiseks
Selleks, et president riigikogus valitaks, on tal vaja nii opositsiooni kui koalitsiooni toetust. Kui sellise kaasamisvõimega kandidaati seekord ei teki, kandub presidendi valimine edasi 24. septembril kogunevasse valimiskogusse, mis koosneb teatavasti lisaks 101 riigikogu liikmele kõigi omavalitsuste esindajatest. Tänavu on valima oodatud 234 omavalitsuse esindajat, kelleks on volikogude esimehed või liikmed.
Kui mitu esindajat saab omavalitsus presidenti valima saata, on kindlaks määratud presidendi valimise seaduses. Nii saadab 202 valda ja väikest linna valimiskogusse ühe esindaja, suurim omavalitsus Tallinn aga kümme, Tartu neli ning üheksa üle 10 000 elanikuga omavalitsust kaks esindajat.
TOON NÄITEKS, et Tallinnas elab augusti seisuga 441 557 elanikku, keda valimiskogus esindab kümme inimest. Ligi 85 000 elanikuga Pärnumaa saadab presidenti valima tervelt 20 omavalitsuse esindajat. Mõnes väiksemas maakonnas on maaelanike esindatus veelgi suurem.
Järgmine kord valitakse presidenti 2021. aastal ning siis on valimiskogu hoopis teist nägu. Kui Pärnu ühineb plaanide kohaselt kuue teise omavalitsusega, esindab ühinenud omavalitsusi järgmistel presidendivalimistel praeguse kaheksa asemel vaid kaks, sest ka liitunud omavalitsus jääb samasse klassi kui nüüdne Pärnu. Ühtlasi tähendab see seda, et kuigi omavalitsused ühinevad ja nende elanike arv kasvab, siis kohti valimiskogus neile juurde ei tule. Pigem vastupidi. Praeguse valimissüsteemi säilides kuivab omavalitsuste esindajate osakaal valimiskogus kokku.
Viimasel hetkel, gaas põhjas, läbi viidud haldusreform on jätnud tähelepanuta mitu muutust, mis puudutavad oluliselt järgmisi presidendivalimisi. Nimelt tühistab omavalitsuste arvu enam kui kolmekordne vähendamine edaspidi valimiskogu tähenduse. Järgmisel korral on jõuõlg ka valimiskogus parlamendisaadikute käes ning valimiskogust saab vaid veidi laiendatud riigikogu formaat, kus äravalimiseks pole enam suurt künnist.
SEEGA ON tänavu septembris viimased presidendivalimised, kus maavaldadel on võimas hääl.
Haldusreformi kärpekäärid annavad niisiis enam sõnaõigust suuremate keskuste esindajatele. Samas kui ääremaalt kaovad kauplused, postiasutused, koolid ja muud riiklikud teenused ning pärast omavalitsuste ringi kujundamist ka sõna jõud.
Presidendivalimiste tasakaalustamiseks ja ausamaks läbiviimiseks on Keskerakond juba aastaid taotlenud presidendi otsevalimiste kehtestamist. Nüüd näeme selleks vajadust rohkem kui iial varem. Ka Lennart Meri tõi oma 2001. aasta oktoobris peetud ametist lahkumise kõnes välja, et on aeg presidendi otsevalimisteks. Kahjuks ei leidnud tema algatatud põhiseaduse muudatus toetust.
Presidendi otsevalimiste vastuargumendiks on enamasti toodud põhiseaduse muutmise vajaduse hoolikat läbimõtlemist ja keerukust, sest see vajab kahe järjestikuse riigikogu koosseisu enamuse toetust. Eelmise aasta kevadel võisime näha, kui mänglevalt langetati kohalike omavalitsuste volikogude valimiste valimisiga. Selleks et 16-aastased saaksid järgmisel aastal valida, oli samuti vaja põhiseadust muuta.
VÄIKESE RIIGI president peab olema aktiivne nii riigist väljaspool kui ka kõnetama oma rahvast, mille nimel tal on tulnud pingutada. Praegune süsteem annab suure võimaluse niinimetatud mugavuskandidaatidele, kes oma tegevusega toetavad võimunomenklatuuri ja suhtlevad rahvaga äärmisel vajadusel.
Presidendi otsevalimine on ainus lahendus, kuidas tuua presidendi institutsioon rahvale senisest lähemale, vähendada tema sõltuvust võimalikest erakondade tagatubade otsustest ning anda omavalitsuste kokkutõmbamise järel kaduv hääl tagasi igasse Eesti nurka.