Neljapäeval kuulutas Karksi vallavolikogu välja need inimesed, kelle töö ja ühiskondlik tegevus väärivad erilist tunnustust.
Aukodanikuks sai Kitzbergi-entusiast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi valla aukodaniku nimetuse ning sellega kaasneva teenetemärgi ja elutöö preemia pälvis mulgi keele ja kultuuri kandja, August Kitzbergi elu ja loomingu tutvustaja Asta Jaaksoo.
«Tema kasuks otsustati väga üksmeelselt: 14 volikogu liikmest toetas Asta Jaaksoo kandidatuuri 12,» rääkis volikogu esimees Hendrik Agur. Kõnealuse tiitli ja elutöö preemia saamiseks oli üles seatud kolm inimest.
Ehtne mulk
Karksi vallavanem Arvo Maling nimetas Asta Jaaksood maa soolaks, kes Lilli lähistelt pärit mulgina on kasvatanud samas vaimus paljusid valla lapsi. «Ka August Kitzbergi kujunemine Karksi märgiks on peamiselt tema teene,» jätkas Maling.
Vallavanem meenutas sedagi, et ühes Kitzbergi «Maimu» ainelises koolikirjandis leidus lause: «Maimu elas koopas ja Asta Jaaksoo käis talle süüa viimas.» See näitab ilmekalt, kui tihedalt seostavad lapsed Jaaksood tema tegevusvaldkonna ja teemadega. «Ta on üks muhe naisterahvas, tore üleaedne,» võttis Maling kokku tiitlisaaja loomuse.
Vallavanema arvates väärib Asta Jaaksoo rajatud Kitzbergi muuseum edendamist, et see saaks riikliku muuseumi staatuse. «Kitzbergi tähtsust kirjanikuna ei saa alahinnata, sest on ju tema näidenditega lausa Eesti teatrimaju avatud,» põhjendas ta.
Statuut vajab värskendamist
Hendrik Agur ütles, et volikogu istungil oli päevakorral ka aukodaniku nimetuse statuudi muutmine.
«Sellega kaasnev elutöö preemia kõlab eksitaval kombel nagu tegevusele punkti panemine ja mõnele ettevõtlikule inimesele võib see mõjuda isegi solvavalt,» lausus ta.
Agur selgitas, et omavalitsusele ja kogukonnale väga tähtsate saavutuste taga võivad olla ka noored inimesed, kuid aukartust äratava tiitli tõttu ei juleta neid kandidaadiks esitada.
Samuti pidas volikogu esimees valeks viisi seada aukodanike kandidaadid üles tingimusega, et kui nad valituks ei osutu, antakse neile teenetemärk. «Need kaks asja peaksid olema lahus, sest nende sisu on erinev,» leidis ta.
Ka vallavanem jagas seda seisukohta: «Teenetemärki peaks antama eelkõige ühe aasta tööd ja eredalt esile kerkinud tegu silmas pidades.»
Karksi valla teenetemärk otsustati anda Saida Lokile aktiivse kodanikuliikumise ja mittetulundusliku tegevuse eest, Toivo Univerile kui teenekale aiandusteadlasele, Olav Rennole hariva publitsistika, kodu-uurimise ja looduskaitselise tegevuse eest ning Heino Luigele valla elu ja ühiskondliku tegevuse edendamise eest.
Esimest korda eurodes
Kui korra järgi antakse aukodaniku tiitel kätte Eesti Vabariigi aastapäeva peol, siis teenetemärke võib anda terve aasta jooksul. «Tõenäoliselt seome tänavu autasustamise ikkagi iseseisvuspäevaga,» lausus Arvo Maling.
Aukodniku preemia suurus on 2000 eurot ja teenetemärgi saajaid premeeritakse 500 euroga. Summad on toodud nii, et neilt on maksud maha arvestatud. «Ega seda elutöö eest palju ole, aga paraku aeg on kitsas,» nentis Maling.
Karksi vald on aastate jooksul välja andnud kuus aukodaniku nimetust ja 18 teenetemärki. Kõige enam ehk viis teenetemärki anti välja 2007. aastal ning üks selle saajaid oli toona juunioride kahekordseks maailmameistriks tulnud sportlane Margus Hunt. Tema on ka seni kõige noorem vallalt kõrge tunnustuse saanud inimene.
AUKODANIKUD
Karksi valla aukodaniku nimetuse on pälvinud järgmised inimesed:
• 2010. aastal Kalju Kask, sordiaretaja ning aiandusteadlane
• 2009. aastal Jüri Eesik, pedagoog ja hariduselu edendaja
• 2008. aastal Helve Joon, pedagoog, külaliikumise algataja ja eestvedaja ning kodu-uurija
• 2007. aastal Rein Ahun, treener ja noortespordi edendaja
• 2006. aastal Lille-Astra Arraste, tantsupedagoog, rahvakultuuri arendaja ja säilitaja.
Allikas: Karksi vald