Otsus jõustus: riigikohus ei võtnud koolitulistamise kriminaalasja menetlusse

Hans Väre
, Sakala peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohus saatis üle-eelmise aasta oktoobris õpetaja tapmises süüdi mõistetud nooruki üheksaks aastaks vanglasse.
Tartu maakohus saatis üle-eelmise aasta oktoobris õpetaja tapmises süüdi mõistetud nooruki üheksaks aastaks vanglasse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Riigikohus otsustas tänase määrusega, et ei võta menetlusse koolitulistamise kriminaalasjas Tartu ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust. Seega jäävad jõusse maa- ja ringkonnakohtu otsus.

Kui maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus mõlemad pooled, siis riigikohtusse läks asjaga edasi vaid õpetaja tapnud Viljandi koolipoisi kaitsja, kes taotles alama astme kohtutes poisile määratud karistuse vähendamist ning ühtlasi vaidlustas poisi isa esindaja tsiviilhagide summad.

Viimati tuli süüasjas lahend märtsi lõpus, kui Tartu ringkonnakohus jättis suures osas muutmata koolitulistaja süüasjas maakohtus langetatud otsuse. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsust vaid osas, millega mõisteti süüdistatava isalt välja nii menetluskulud kui tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud ja kannatanutelt nende tsiviilhagi läbivaatamisega seonduvad kulud. Ringkonnakohus jättis menetluskulud süüdistatava enda kanda ja mõlemad tsiviilhagi läbivaatamisega seotud kulud riigi kanda.

Ringkonnakohus ei tuvastanud, et 16-aastasel noormehel oleks 2014. aasta 27. oktoobril saksa keele tunnis äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit, ega ka asjaolusid, mis oleks võinud seda põhjustada. Tõendamist leidis, et õpetaja ei rünnanud mingil moel süüdistatavat enne seda, kui noormees ründas teda. Õpetaja ei provotseerinud õpilast ega ei pannud tema suhtes toime vägivallategusid.

Samuti on tõendatud, et mõte õpetaja tappa ei tekkinud noormehel sama päeva hommikul, vaid juba varem. Kuigi süüdistatav on väitnud, et õpetaja mõnitas ja solvas teda, ei kinnita seda ükski muu kohtus uuritud tõend. Maakohtus ütlusi andnud, samas saksa keele tunnis viibinud kaasõpilased eitasid pedagoogi pahatahtlikkust ja õpilaste solvamist. Samuti lükkab süüdistatava kaitseversiooni õpetaja halvast suhtumisest temasse ümber õpetaja koostatud kirjalik iseloomustus oma õpilaste töötamise kohta tema tunnis.

Ringkonnakohus ei rahuldanud prokuröri taotlust tulirelva konfiskeerimiseks.

Üle-eelmise aasta 27. oktoobril veidi enne kella 14 avas toona 15-aastane poiss Viljandi Paalalinna koolis tunni ajal relvast tule, mille tagajärjel sai surma sama kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap. Tulistaja oli sama kooli 9. klassi õpilane ning veretöö ajal viibis  klassiruumis peale õpetaja veel neli inimest.

Poiss avas tule oma isa seaduslikust relvast. Tulistamiseks kasutatud relv asus poisi elukohas lukustatud relvakapis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles