Viljandlane kahtlustab järvepallide hukkumist. Teadlased seda ei kinnita

Kaks päeva võistlesid Viljandis 12 riigi jetisõitjad. See, et Baltikumi suurim jõuproov järvele lubati, ei meeldinud aga sugugi kõigile viljandlastele.

FOTO: Marko Saarm

Viljandi järvel peetud jetivõistlus pani selle spordiala vastased uskuma, et treeningute ajal kaldavees kihutanud sõidukid hävitasid Viljandi järve kõige haruldasema elaniku – järvepalli. Teadlaste hinnangul mingit kinnitust sellele ei ole.

Viljandi järvel jetiliikluse vastu olev Jüri Reimal filmis nädalavahetusel seda, kuidas järvel võistluseks valmistuvad jetid sõitsid kaldast meetri kaugusel kohas, kus tema teada on järvepalli elupiirkond. Reimali hinnangul võis kogu maailmas haruldaseks kuulutatud vetikas saada sellest surmahoobi. Reedese Sakala digilehes rääkis järveteadlane Ain Järvalt jettide võimalikust mõjust järves elavatele kaladele ja soovitas kihutavatel sõidukitel järvepalli elupiirkonnast eemale hoida.

Teadlased pole saanud uurida

Jettide sõidust andis Jüri Reimal kohe teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile ja järvepalli teemaga tegelevale botaanikule Ingmar Otile.

Ott rääkis esmaspäeval Sakalale, et selline teade on temani tõepoolest jõudnud, aga võistlusest ja selle võimalikest mõjudest ei tea ta midagi. «Niisugune elurežiimi muutmine ja mehaaniline mõju järvepallile kindlasti head ei tee,» nentis ta. Seda, millist mõju võiks jettide kihutamine järvele avaldada, ei osanud teadlane arvata.

Nii Ott kui Järvalt nentisid, et teadlased on paarikümne aasta jooksul mitu korda teinud ettepaneku uurida mootorsõidukite mõju veekogudele. Paaril korral on sama ettepanek tulnud ka keskkonnaametilt, aga raha pole uuringuks leitud. «See pole ainult botaanikute, vaid ka hüdroloogide ja hüdrofüüsikute teema,» lausus Ott.

Ain Järvalt avaldas arvamust, et kaladele jettide kihutamine hävitavalt mõjuda ei saa. «Võib-olla mõni pinnavees ujuv viidikas või särg sai hukka, aga see pole järvele eriline kaotus,» lisas ta.

Ka Järvalt viitas teadusliku uuringu puudumisele ja just seetõttu on otsustatud, et kõiksugu mootorpaadivõistluste lubamine kuulub omavalitsuse pädevusse, kuid enne tuleb konsulteerida keskkonnaametnikega.

Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin meenutas, et luba Baltikumi suurima jetivõistluste korraldamiseks anti talvel välja veel enne, kui tekkis suur vaidlus jetiliikluse lubamise ja keelamise teemal. Nüüdseks on saanud linnavalitsus allkirjastatud petitsioone nii jetisõidu keelustamiseks kui lubamiseks. Pöördumine on isegi neilt järve ääres elavatelt inimestelt, kellel pole sõitmisest sooja ega külma seniks, kuni jette nende koduakende alt vette ei lasta.

Nüüd on vaidlus nii teravaks paisunud, et sellesse on kaasatud ka ministrid ja riigikogu. Sügisel peab keskkonnaminister vastama riigikogus keskerakondlaste arupärimisele, mis puudutab jettide lubamist Viljandi järvele, ning pöördumise on saanud ka justiitsminister.

Võistlusel oli pooldajaid ja vastaseid

Jüri Reimali hinnangul tuleks jetisõit Viljandis võimaluse korral keelustada, kindlasti tuleks aga kinni pidada seaduses etteantud piiridest, mis ei luba järvel sõita kiiremini kui 30 kilomeetrit tunnis. Võistluste ajaks on aga võimalik saada keskkonnaametist luba kiiremini sõita ja see luba oli korraldajatel olemas. Reimali hinnangul poleks ametnikud tohtinud võistluseks luba anda.

Viljandi võistluse peakorraldaja, Balti jetiliidu juhatuse liige Kallar Peedu sõnas, et nende ühendus on vaidlusega kursis ning juhatuse liikmed on käinud sel teemal ka linnavalitsuses nõu pidamas. Peedu kiitis linnajuhte, et need olid võistlust järvele lubades väga positiivsed, ning jetisõit toodigi korraldaja sõnul Viljandisse selleks, et spordiala tutvustada. «Tahame näidata just jetisõidu sportlikku poolt, mitte kui meelelahutust,» selgitas ta.

Kalvi Märtini hinnangul oli võistluse järvele lubamine õige otsus. «See tõi siia palju võõrast rahvast ja meie enda inimestel oli võistlust huvitav jälgida. Vähemalt minul oli,» lisas ta. Abilinnapea sõnul on tänavune suvi mootorsõidukitega seonduvalt rahulikult möödunud, sest ei linnavalitsusse ega volikokku kuuluva sõudjate treenerini pole jõudnud teateid ühegi suure rikkumise kohta. «Võib-olla on põhjus kehvas suves, aga rohkem tahaks uskuda, et inimesed on mõistlikumaks muutunud,» rääkis Märtin.

Seda, kuidas tunneb end Viljandi rannas järvepall, tulevad botaanikud uurima, aga millal see juhtub, pole teada. «Meilt on palutud abi seoses sõudekanali planeerimisega, aga millal meid kohale kutsutakse, pole veel teada,» rääkis Ingmar Ott. «Siis vaatame üle, kuidas järvepallil läheb.»

Haruldast vetikat leidub Oti sõnul järve kahes piirkonnas. Üks on rannas basseini läheduses ning teine Huntaugu rannas Valuoja järve suubumise kohas.

Tagasi üles