Surnud linlaste kiirlaenud sunnivad linna kohtusse

Viljandi maakohtu saal Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandil tuleb igal aastal paar-kolm korda tegelda surnud linnakodanike pärandiga, mille sisuks on vaid suured võlad ja mida keegi ei taha pärida. Linn keelduda ei saa, küll aga on tal võimalik taotleda pärandile pankrotti.

Praegugi on linn taas kohtusse läinud palvega kuulutada välja ühe pärandvara pankrot, sest kiirlaenufirmade antud laene ja nendega kaasas käivaid võlanõudjate kohustusi ei kavatse linnavalitsus kinni maksta.

„Need kohustused on tavaliselt tuhandetes eurodes ja päris ammu hapuks läinud,” selgitas Viljandi linnavalitsuse jurist Marko Kotsar. Tema selgitusel ei pea ega kavatsegi omavalitsused võlgadest ja kohustustest koosnevat pärandit vastu võtta ning selleks on riigis olema ka kindel kord.

Kui kõik eraisikud, kes võiksid seaduse järgi võlgadest koosnevat pärandit vastu võtta, on sellest loobunud, koostab notar pärandvara inventuuri ja saadab selle eest arve linnale või vallale. Arve on umbes 170 euro suurune.

Kui inventuurist saab selgeks, et võlad ületavad vara, saab omavalitsus minna kohtusse pankrotti välja kuulutama. See tegevus maksab mõnikümmend eurot. „Eks see summa ole tegelikult marginaalne,” tunnistas Kotsar.

Kolm aastat tagasi kirjutas Sakala loo, kuidas Suure-Jaanit ähvardas pärand, mille osaks oli tühjaks raiutud viie hektari suurune maatükk ja 26 000 eurot võlgasid Eesti riigile.

Surnud mehe järeltulijad loobusid koormavast pärandist ning pärijaks määrati vallavalitsus. 170,78 eurot maksnud inventuuri näitas, et vald võiks pärida 4,99 hektari suuruse võsase maatüki ning 175,76 eurot, mis oli lahkunu pangakontol.

Inventuuri teises pooles oli kirjas, et pärandi vastuvõtmiseks peaks vald maksma maksuametile 11 357 eurot ning maavalitsusele 13 217 eurot ning lisaks veel kohtutäituritele võlgade väljanõudmise eest 1900 eurot.

Lõpuks müüs pankrotihaldur kinnistu oksjonil maha ning teenitud raha läks riigile. Võlad aga kirjutati korstnasse.

Viljandi linnal tuli esimest korda võlgadest koosneva pärandiga tegelda rohkem kui kümme aastat tagasi. Järgmine tuli aga umbes viis aastat tagasi ja sest ajast peale on igal aastal vähemalt kaks-kolm sellist juhtumit.

Teadaolevalt kõige suurema võlakoormaga juhtum, mida Viljandi linn oleks pidanud pärima, oli 65 000 eurot kohustusi. Seegi protsess lõppes pankrotiga

Lisaks paarile-kolmele võlapärandile saab linn igal aastal ka viis-kuus sellist pärandit, kus varade hulk ületab kohustusi. Suurimad pärandid on sisaldanud kas korterit või mõnd teises omavalitsuses asuvat kinnistut. Väiksemate pärandite suurus on olnud mõnisada eurot.