VILJANDI linnavalitsus korraldas mullu konkurentsiseaduses kehtestatud korras teist korda jäätmeveoteenuse pakkuja leidmiseks konkursi, sest eelmine jäätmeveo ainuõiguse periood lõppes.
Korraldatud jäätmevedu ja selle lisateenused Viljandis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. oktoobril kuulutas Viljandi linnavalitsus võitjaks aktsiaseltsi Veolia Keskkonnateenused ja sõlmis temaga lepingu 2012. aasta 28. veebruarini.
KEHTIVAL ainuõiguse perioodil ja linnavolikogu määruse alusel on veetav prügiliik segaolmejäätmed. Tahame elanikele veel kord meelde tuletada mõne mõiste sisu ja selgitada, milliseid jäätmekäitlusalaseid lisateenuseid ei arvestata jäätmeveoga liitumise lepingu ja olmeprügikonteineri tühjendamise eest kehtestatud tasu sisse.
Mainitud lisateenused on pakendi- ja pudelikoti tühjendamine, konteineri paigaldamine, teisaldamine või vahetamine, lukustamata värava või tõkkepuu käsitsi avamine ning jäätmemahutite rentimine või müümine.
Linnavalitsus täitis oma kohust ja informeeris kõiki jäätmevaldajaid kirjalikult päevast, mil nad olid liitunud korraldatud prügiveoga. Samuti saatis aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused linnavalitsusega sõlmitud lepingut täitma asudes kõigile klientidele teate koos kehtiva hinnakirjaga.
SEADUSE järgi arvatakse jäätmetekitajaks isik või riigi- või omavalitsusasutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, samuti isik, kelle tegevuse tagajärjel jäätmete olemus ja koostis muutuvad.
Korraldatud veoga liitunuks peetakse kõiki jäätmevaldajaid, kelle elu- või tegevuskoht asub Viljandis.
Kõnealuses kontekstis kuuluvad jäätmevaldajate hulka ka korteriühistud, nende puudumise korral aga kinnisasja (suvila, elu- või äriruumi) omanikud.
ET korraldatud veoga liitumine leiab jäätmeseaduse järgi elu- või tegevuskoha prügiveo piirkonnas aset automaatselt, ei ole jäätmevaldaja ja teenuse osutaja vaheline allkirjastatud leping kinnistu teenindamiseks kohustuslik. Teisalt on lepingut vaja veotingimustega tutvumiseks ning jäätmemahuti suuruse ja tühjendussageduse täpsustamiseks või muutmiseks.
Niisiis on jäätmevaldajal võimalik valida sobiva suurusega konteiner ja tühjendamise sagedus, mis oleksid ühtlasi kooskõlas Viljandi jäätmehoolduseeskirja nõuetega. Samuti on jäätmeveoteenuse osutamise lepingut vaja selleks, et leppida kokku teenuste osutamise eest esitatavate arvete saatmise perioodis ja viisis (elektrooniliselt või postiga).
Linnavalitsus juhib elanike tähelepanu asjaolule, et jäätmeveo päeval on lubatud lükata prügikonteiner või -kogumiskott väljapoole kinnistu piire, tänavaga külgnevale alale, kui need ei takista liiklust ega jalakäijaid.
Käsitsi teisaldatavad kogumisvahendid tuleb võimaluse korral paigutada autotee lähedale tasasele horisontaalsele alusele. Piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. Eelnimetatud nõue on kirjas Viljandi jäätmehoolduseeskirjas.
Prügi kogumiseks soovitame 80—1100-liitriste plastmahutite puhul kasutada standardile EN 840-1:2004 vastavaid konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega tühjendada jäätmeid kokku pressivatesse veoautodesse.
Tühjendamiseks kasutatava vabapuistemeetodi puhul haagitakse mahuti auto tõstemehhanismi külge. Standardse konteineri puhul pole ohtu, et see kukub pressi või laguneb raputamise tõttu.
Peale standardsuse tuleb konteinerit soetades silmas pidada, et seda sobiks kasutada välitingimustes: see peab taluma UV-kiirgust ja miinuskraade ning olema ilmastikukindel.
KOKKULEPPEL aktsiaseltsiga Veolia Keskkonnateenused on jäätmevaldajatel võimalik vahetada samast ettevõttest ostetud konteiner ümber suurema või väiksema vastu, kuid ainult juhul, kui mahuti on tehniliselt korras ja ette on näidata selle ostmist tõendav dokument.
Korraldatud jäätmevedu ei hõlma lisateenuseid, mis on mõeldud kliendi mugavuse tagamiseks. Lisateenuste tarbimine ei ole kohustuslik. Kui klient ei soovi rajada konteinerile nõuetekohast juurdepääsu ja veoettevõtte töötaja peab tegema tühjendamiseks lisatööd, näiteks avama värava ja veeretama mahuti kaugemale kui 10 meetrit, on tegu lisateenusega ning ettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse selle kohta eraldi kokkulepe.
Lisateenuste hinnakirja kajastuvat rida, mis kajastab tasumata arvete kohta võlateate saatmist, kasutatakse juhul, kui klient on jätnud arve tasumata kahe kuu teenuste eest.
Aktsiaselts Veolia Keskkonnateenused on valmis lisateenuseid pakkuma ja teeb seda eraldi hinnakirja järgi ühtsetel alustel kogu Eesti mandriosas.
Jäätmeseadus lubab linnavalitsusel jäätmevaldaja erandkorras veoteenusest vabastada. Selleks tuleb valdajal esitada linnavalitsusele taotlus. Menetlemise käigus kontrollitakse, et esitatud asjaolud on tõesed: kinnistul tõepoolest ei elata või seda ei kasutata. Muud põhjendused — omanik ütleb näiteks, et prügi ei teki või et ta põletab ja komposteerib kõik jäätmed — ei anna alust korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada.
NEILE, kes on saanud linnavalitsuselt eelmainitud vabastuse, tahame südamele panna, et selle lõppkuupäev tuleb igaühel endal meeles hoida. Samuti on jäätmevaldajal vaja meeles pidada, et vabastamise aastale järgneva aasta 20. jaanuariks tuleb linnavalitsusele esitada kirjalik kinnitus, et vabastuse saanud kinnistul ei ole aasta jooksul elatud või ei ole seda kasutatud. Kinnituskirja esitamata jätmise korral liidetakse jäätmevaldaja korraldatud prügiveoga.