Sõudjate teine ema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Ketlin Beljaev
Copy
Artikli foto
Foto: Kristi Markov

Sõnadega «No näed, siin on ju suure vaeva nägija. Palju sa neid aastaid oledki Taimsoo peale kulutanud?» ja kallistusega tervitas Eesti sõudeliidu president Rein Kilk Ruth Vaari, kes oli koos bussitäie Viljandi sõudjatega jõudnud Tallinna vanasse lennujaama oma esimest olümpiamedalisti tervitama. 1. augustil täitus Ruth Vaaril sõudetreenerina, kelleks ta pole kunagi saada tahtnud, 28 aastat. 

Mis iseloomustab Ruth Vaari kõige paremini? Sellise küsimusega paberilehe said noored teel pealinna. Vastused, mida nad tema kohta kirja panid, ei jäta kahtlustki, et õpilased armastavad teda. Ja seda siiralt, puhtinimlikult. 

«Ruth on meile nagu teine ema, kes alati hoolitseb meie eest. Ta tegi mulle sünnipäevaks väga maitsva koogi,» kirjutas üks sõudja. «Ta on alati rõõmsameelne ja naeratab palju. Ta seab treenitava enesetunde enda omast tähtsamaks,» seisis paberil. 

Tagasi üles