Kangelase säilmed jõudsid kalmistu pühitsetud mulda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

August Kengi matusetalitust juhatas Halliste koguduse õpetaja Kalle Gaston, kirstu kandsid kaitseliitlased.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala


Unustusehõlma vajunud Vabadusristi kavaleri August Kengi säilmed jõudsid austusavalduste saatel lõpuks pühitsetud mulda Halliste kalmistul.


Koos Aksel Tiide­bergiga ümbermatmise ideed õhutanud ajaloohuviline Salme Vainlo ütles, et Keng oli kangelane, kelle mälestust tuleb meeles pidada. Ta nentis, et ka meie kaasaja noorem põlvkond peab seesuguseid eesti mehi teadma.



Nagu lausus Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse esimees Jaak Pihlak, näitab Kengi sängitamine pühitsetud mulda, et üldsus mäletab tublisid mehi, kes on andnud oma osa Eesti riigi loomisse ja kaitsmisse.



Pihlak rõhutas Kengi osa 1924. aasta 1. detsembri kommunistliku riigipöördekatse mahasurumises ja panust Teises maailmasõjas punavägede vastu võitlemisse.



Riigipöördekatse ajal valvas Keng pealinnas sõjaministeeriumi uksel ning üheksa päeva hiljem otsustas valitsus anda talle Vabadusristi III liigi 3. järgu aumärgi. Selle, esimese Eesti riikliku teenetemärgi autasu sai detsembrimässu mahasurumise eest kõigest kümme meest.



Pärast sõja lõppu jäi Keng end okupatsioonivõimude eest varjama ning teda ei tabatudki kuni surmani.



Eilset usutalitust korraldanud Halliste koguduse õpetaja Kalle Gaston ütles: «Annaks jumal, et me ei peaks enam kunagi oma kodumaal põgenikena elama.»



Talitusel seisid auvalves Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna mehed, teiste seas Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. Malevkonna pealik Valdur Kilk lausus, et kaitseliitlased vaatavad austusega Kengi mehistele tegudele.



Hea sõnaga tunnustasid Kengi ja tema tegusid Eesti riigi heaks ka Abja vallavanem Peeter Rahnel, Halliste vallavanem Andres Rõigas ja kaitseministri abi Marek Vitsur. Viimane lausus ühtlasi, et praegu ei pea Eesti enam üksi enda eest seisma, vaid teeb seda koos liitlastega.



Abja-Paluojal elav Salme Vainlo rääkis, et mõte August Kengi austavalt ümber matta ja tema unustusehõlma vajuv mälestus taastada oli tal tekkinud neli aastat tagasi Mulgi väärikatest inimestest kirjutades.



«Mulle pakkusid eelkõige huvi need tublid inimesed, kes kahjuks on unustatud,» lausus ta.

Tagasi üles