Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/16/5725539t1h5acb.jpg)
Peagi möödub 85 aastat sellest, mil Murri häärber hakkas oma aiandusrada käima, sest 1931. aasta 25. augustil ostis ärimees Ernst Timma 9000 krooni eest talu, kus hakkas kohalikele inimestele tööd ja leiba pakkuma.
Nõnda hakkaski Muri külas aiandustalu välja kujunema. Seal kasvatati lilli ja arendati puukooli. Timma ise seal suuremat ei viibinud. Käis enamasti suviti ning imetles maja teise korruse lääneküljelt õhtupäikses lilleaeda, mille kujundasid sama aedniku käed, mis on presidendi lossi aias vaeva näinud. Hommikuti mõnules ärimees aga idaküljel, pilk puukoolil. Praegugi kõrgub seal muude eksootiliste puude hulgas näiteks mandžuuria pähklipuu ja seedermänd, mille otsas toimetas orav. «Ta tahab sealt ju pähkleid kätte saada,» lausus Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi perenaine Leili Nael. «Meie näeme neist mõnda üksikut puu all maas.»
Murri häärber pakkus tööd ja leiba
Murri häärber kuulub alates 2002. aastast Karksi-Nuia aianduse ja mesinduse seltsi omandisse. Seltsi algusaega meenutades rääkis Leili Nael, et siis polnud häärberist enam suurt midagi järel. Katus oli sisse vajunud ja osa seinugi puruks. Et majas kedagi ei elanud, oli sealt ka näiteks põrandaparkett minema veetud, osa puuparketist oli ainsana alles teise korruse külalistetoas. «Siia oli katus peale langenud ja keegi ei hakanud nii palju vaeva nägema, et seda lahti kangutada,» märkis Nael.
Teine korrus ehitati majale peale Ernst Timma ajal. Varemalt oli hoone olnud lihtsalt rehielamu. Ajalooürikute põhjal teadis Nael rääkida, et Timma oli ärimees, ta ostis pankrotis majapidamise Viljandi panga käest ja hakkas inimeste abiga ehitama ja aeda kujundama. Teisele korrusele peremehe tubadesse oli isegi kuivkäimla ehitatud.
Taludokumentidest on aianduse ja mesinduse seltsi perenaine lugenud, et kui Mulgimaal veel linatööstus õitses, oli ka enne 1930. aastaid talu elus, aga kui lina enam vastu ei võetud, hakkasid talud tegelema aianduse või loomakasvatusega. «Timma oli ärimees, tema isa oli mulk ja ema Läänemaalt. Ta käis väga palju ringi ja eks tal oli ka raha, et talu uuesti üles ehitada. Ta tegi seda, et inimestele tööd tuua. Siin oli suur aiand, see tegutses isegi Vene ajal ning 1990. aastal kadus see ära,» jutustas Nael.
Ernst Timma majapidamist pikalt nautida ei saanud, sest sõja ajal põgenes ta emaga Saksamaale ja sealt edasi Kanadasse. Varem aga pakkus ta kohalikele inimestele tööd ja leiba. Nii rääkis Leili Naelale üks 90-aastane naine, kes oli lapsena talus tööl käinud. Murril oli ka Naela esimene praktika- ja töökoht. Tema meenutust mööda elati talu kõrvale ehitatud kortermajas ja Vene ajal oli häärberi ruumides kontor.
Häärber on mõeldud kõigile
Praegu ei ela Murri häärberis kedagi, seal käivad koos aianduse ja mesinduse seltsi liikmed ja külarahvas ning külalised. «See on mõeldud kõigile,» märkis Leili Nael ja viipas seinale, kuhu on külalistele uudistamiseks välja pandud Ernst Timma ja häärberi aedniku elulugu.
Seltsi kätte läinud maja sai korda mõne aastaga projektiraha eest ja vabatahtlike abil. Seda on taastatud nii, et sealt õhkub seniajani 1930. aastate ärimehe stiili. Ruumikas majas on Singeri masin, vooditel on heegeldatud pitsilised päevatekid ning verandal laual õrnad teetassid.
Osalt on taastatud ka häärberi lilleaeda. 1930. aastatel oli maja ees ümmargune ornamentidega peenar, millest suured talud snitti võtsid. Nüüdseks on maja ees sõõrjas peenar, kus kasvab hulganisti roose.
Sageli on uuritud ka, mis siis saab, kui praegused ninamehed ja -naised häärberielu enam eest ei vea. Peljatakse, et pika ajalooga maja vajub taas unustusehõlma ja ajahammas hakkab teda purema. Nael tähendas, et seltsis on palju rahvast ja võib-olla keegi sellest pundist on sellest ettevõtmisest huvitatud või tulevad sinna hoopis noored. «Siin saaks ju ka täiesti sees elada,» lausus ta ja tähendas, et maja elab järgmistele põlvedele.
Omal ajal jäi sissekolimise mõte katki, sest teeprobleem oli väga suur. Maad erastati nii, et tee polnud eraldi välja toodud ja häärberile ei pääsenud pikka aega autoga ligi. Abi otsiti seadusesilmalt ja pika vaidlemise peale saadi tee häärberini valla. «Enne tuli kogu aeg küsida ja paluda, et siia saaks,» meenutas Nael ja lisas, et tema käis pikalt häärberi juurde mööda metsi.