Loodi mõis avaldab rõõmustavaid saladusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Margus Haav
Copy
Loodi mõis on üks kolmest Eesti mõisast, kust leiab puidule tehtud barokkmaalinguid. Lisaks jõudsid uurijad nüüd järeldusele, et tõenäoliselt olid mõisa seinad kaetud maalitud lõuendiga. Fotol on Johanna Lamp (vasakul), Jüri Türkei ja Claudia Valge mõisa suures saalis.
Loodi mõis on üks kolmest Eesti mõisast, kust leiab puidule tehtud barokkmaalinguid. Lisaks jõudsid uurijad nüüd järeldusele, et tõenäoliselt olid mõisa seinad kaetud maalitud lõuendiga. Fotol on Johanna Lamp (vasakul), Jüri Türkei ja Claudia Valge mõisa suures saalis. Foto: Elmo Riig

​«Kui võtsime lahti peegelvõlvi osa, vaatasid meile vastu maalingud, mis on tehtud tõenäoliselt aastal 1750, aga algul mõtlesime tõesti, et abis olnud Viljandi kultuuriakadeemia poisid tegid meiega nalja – puidule liimvärvidega tehtud maaling oli lihtsalt nii hästi säilinud.»

Nii rõõmustas Eesti kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop, kelle juhtimisel lõpetas paarkümmend Eesti kunstiakadeemia ja Tartu kõrgema kunstikooli konserveerimisele ja restaureerimisele spetsialiseerunud üliõpilast esmaspäeval Loodi mõisas juba möödunud suvel alanud uuringud.

Uuringute käigus leidis kinnitust oletus, et tõenäoliselt XVIII sajandil ehitatud Loodi mõisa peahoones on hilisemate viimistluskihtide all säilinud hoone ehitusaegne sisekujundus.

Märksõnad

Tagasi üles