Maanteeameti kava mitu vastuolu

Kolm aastat tagasi moodustatud Viljandi valla vanem Ene Saar Foto: Elmo Riig

(Pöördumise saatis Viljandi vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michalile ja maanteeameti peadirektorile Priit Saugale sel kolmapäeval, 10. augustil.)

VILJANDI VALLAVALITSUS ei nõustu Viljandis sõidueksamite vastuvõtu lõpetamise kavaga. Peame sõidueksamite vastuvõtu lõpetamist Viljandis otseselt meie elanike, asutuste ja ettevõtete huve ja paikkonna konkurentsivõimet kahjustavaks ning riiklike arengudokumentidega vastuolus olevaks.

Maanteeameti informatsiooni põhjal kavandatakse A- ja B-kategooria ning nende alamkategooriate sõidueksameid alates 2018. aastast vastu võtta kuues linnas: neljas regioonikeskuses (Tallinnas, Rakveres, Pärnus ja Tartus) ning geograafilistest iseärasustest tulenevalt ka Kärdlas ja Kuressaares.

Plaanitud ümberkorralduste kava näitab hoolimatut suhtumist Viljandimaa inimestesse ning ministeeriumide ja riigiasutuste koostöövõimetust. See demonstreerib tegevusi, mis pole suunatud Eesti riigi terviklikule arendamisele. Maanteeameti juhtidele on eri strateegiate põhisisu Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvust ja tasakaalustatud arengust arusaamatu.

EESTI REGIONAALPOLIITIKA täideviimise kehtiv alusdokument on Eesti regionaalarengu strateegia aastateks 2014–2020, millega määratakse kindlaks Eesti regionaalarengu soovitavad suundumused, riigi regionaalpoliitika alused ja harupoliitikate regionaalse mõju suunamise lähtekohad. Oluline printsiip selles on piirkonna terviklikkus – piirkondade arendamine nende keskuste ja ääremaade vastastikusest koostoimest lähtudes.

Viljandi vallavalitsus näeb maanteeameti tegevuses konkreetset vastuolu Eesti regionaalarengu strateegiaga. See tegevus kahjustab riigi mainet, regionaalarengut ja on vastuolus kavandatava riigireformiga, mille üks osa on teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.

Dokument «Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020» sedastab: «Käesoleva strateegia kaudu soovib Vabariigi valitsus ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevustele, panustades Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvu, ning kus inimestele oleksid kättesaadavad head töökohad, teenused.»

MAANTEEAMETI ümberkorralduste kava on vastuolus toimuva haldusreformiga, mille eesmärk on võimekad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada, et inimestel oleks hea elada. Vaid võimekas kohalik omavalitsus suudab tasakaalustada riigivõimu ning olla riigile ja ettevõtetele võrdne partner. Selleks vajame põhiteenuste osutamisel riigi kohalolekut Viljandi maakonnas.

Olles tutvunud maanteeameti argumentidega sellise ümberkorralduse tegemiseks, oleme seisukohal, et need on üldsõnalised ja eksitavad ning need halvustavad maanteeameti Viljandi büroo töötajaid. Reformimise põhjusena on välja toodud korruptsiooniriski maandamine, mis faktide puudumisel solvab Viljandi büroo töötajaid, on  põhjendamatu ja kahjustab paikkonna mainet.

Maanteeameti reformikavas sisalduv teema teenuse kvaliteedi paranemise kohta on vastuoluline, sest teenuse kvaliteedi üks oluline komponent on teenuse kättesaadavus. Pakutud lahendusega suurenevad paikkonna elanike kulud teenuse kättesaamiseks, seda nii rahas kui ajas mõõdetuna.

Väljakäidud reformikava puudutab oluliselt ka Viljandimaal asuvaid kutseõppeasutusi. Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli ning Viljandi kutseõppekeskuse õpilastel on osal erialadel kohustuslikud B-, C-, CE-, D- ja T-kategooria juhtimisõiguse omandamine ja eksamite sooritamine. Õppuritel on ette nähtud B-kategooria juhiõppe läbimine. Viljandi kutseõppekeskuse õpilased sooritavad aastas üle 200 juhtimisõiguse eksami. Õppegruppide õppesõidu ja eksamite korraldamine muutub reformi sellise lahenduse korral väga kulukaks ega ole teostatav. Kes tasub koolile lisakulutused seoses teenuse kaugenemisega?

Viljandi kutseõppekeskusel on pikaajaline koostöö Eesti kaitseväega ajateenijatele mootorsõiduki juhtimise õpetamisel. Igal sügisel alustab umbes sada kaitseväelast kolmekuulist mootorsõidukijuhi väljaõpet. Kool on rajanud Eesti riigi ressurssidega selleks vajaliku õppepolügooni, maastikurajad, libedasõiduväljaku ja muu sellise. Seda tehakse Viljandis põhjusel, et maanteeameti siinne büroo on võimeline lühikese ajaga novembris ja detsembris vastu võtma 150 eksamit.

Eksamite tegemise võimaluse äraviimine toob ilmselt kaasa ka kaitseväe koolituste lõppemise Viljandis. See muudab oluliselt Viljandi kutseõppekeskuse konkurentsivõimet. Mõttetuks muutub ka Euroopa Liidu ja Eesti riigi vahenditega rajatud tänapäevane sõidu- ja veoautode libedarada.

Riik on investeerinud olulisel määral kutseõppeasutuste arengusse. Tähtis on olemasolevat ressurssi kodanike ja riiklike institutsioonide huvides maksimaalselt ära kasutada.

EESPOOL TOODUD PÕHJUSTEL ei nõustu Viljandi vallavalitsus sõidueksamite vastuvõtu lõpetamisega Viljandis. Peame sellist otsust otseselt Viljandimaa elanike, ettevõtjate ja kutseõppeasutuste huve ning paikkonna konkurentsivõimet kahjustavaks ning see on vastuolus mitme riikliku arengudokumendi põhimõtetega.

Palume Viljandi vallavalitsuse seisukohta arvestada ja viia sisse maanteeameti reformikavva muudatused, et maakonnakeskustes, sealhulgas Viljandis,  säiliks võimalus sooritada eri kategooria juhtimisõigusi andvaid eksameid.