Tööstuse väljavaated

Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

KUIGI TÖÖSTUSE olulisus majanduses ja selle tähtsus tööandjana on aastate jooksul pidevalt vähenenud, luuakse tööstusettevõtetes endiselt 20 protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist ja antakse tööd ligi 130 000 inimesele ehk viiendikule töötavast elanikkonnast. Hiljuti avaldatud andmed juuni tööstustoodangu kohta võimaldavad tööstuse poolaasta kokku võtta. Üldjoontes on aasta kaks esimest kvartalit olnud tööstuse kui terviku jaoks sarnaselt nigelad: kui esimeses kvartalis vähenes tööstustoodang 2,2, siis teises kvartalis kahe protsendi võrra. Seejuures oli 0,5 protsendi võrra miinuses ka töötleva tööstuse toodangumaht, mida põhjustas tootmismahu langus just aasta esimestel kuudel.

Tööstustoodangu vähenemine on suuresti seotud üksikute sektorite suure langusega. Terve poolaasta vältel on tööstustoodangu mahuindeksit mõjutanud negatiivses suunas mäetööstuse 30 protsendi võrra vähenenud tootmismaht, mida omakorda põhjustab raskustes põlevkivitööstus. Seejuures on põlevkivitööstuse toodangu vähenemine viimastel kuudel süvenenud.

Samal põhjusel on kolmandiku võrra kahanenud ka kütteõlide tootmine. Kuigi põlevkivi hinda suunav nafta kallines juuni keskpaigaks korraks isegi üle 50 dollari taseme barreli eest, on see viimastel päevadel langenud taas 40 dollari juurde. Põlevkivitööstuse konkurentsivõimele on tagasilangus kahtlemata hoop.

Teine tegevusala, mis on tööstustoodangu langusesse mõlemal kvartalil tugevalt panustanud, on masinate ja seadmete remont. Suuremahulised tööd selles harus on seotud laevade ja raudteeveeremi remondiga. Keerulised suhted Venemaaga ja transiitkaubanduse vähenemine on sundinud selles vallas tegutsevaid ettevõtteid kokkuhoiule.

AASTA ESIMESES kvartalis andis suurima panuse tööstustoodangu langusesse elektroonikatööstus, mis toodangumahu poolest on puidutööstuse kõrval Eesti peamine tööstussektor. Teises kvartalis senine järsk langus aga peatus. Suuresti peitub erinevuse põhjus eelmises aastas, mil tööstusharu toodangumaht oli tavapärasest kõrgem. Küll aga on tööstusharu domineeriv ettevõte oma ülevaates teatanud, et müük on 2016. aastal varasemaga võrreldes märkimisväärselt langenud ja ootab nõrgemaid majandustulemusi ka aasta teises pooles.

Seevastu süvenes teises kvartalis langus keemiatööstuses ja toiduainetööstuses. Tihe konkurents ja säilivustähtaegade tõttu piiratud ekspordivõimalused muudavad toiduainetööstuses kasvuvõimaluste leidmise keerukaks. Venemaa otsus pikendada Lääne toiduainetele kehtestatud embargot 2017. aasta lõpuni jätab suurima potentsiaaliga ekspordituru suletuks veel pikaks ajaks. Hõlpu pakub toiduainetööstusele mitme tooraine, eriti piima soodne sisseostuhind.

Nagu eelmisel aastal, on tööstuse nina aidanud vee peal hoida puidu- ja mööblitööstus. Puidutööstuses suurenes toodangumaht esimesel poolaastal varasema aastaga võrreldes neli, mööblitööstuses aga seitse protsenti. Nende harude häid tulemusi on toetanud tugev ekspordikasv ennekõike Saksamaa ja Rootsi suunal, kuid märkimisväärselt on suudetud turgu kasvatada ka näiteks Hollandis ja Soomes.

Suurematest sektoritest on häid tulemusi näidanud elektriseadmete tootmine, kus esimesel poolaastal on toodang üheksa protsendi võrra suurenenud. Tööstustoodangusse on suure panuse andnud tekstiilitööstus, kus teises kvartalis suurenes tootmismaht lausa 20 protsendi võrra.

Tööstuse paremale väljavaatele annab lootust ekspordi suurenemine. Kui esimeses kvartalis vähenes tööstustoodangu ekspordiindeks veel viie protsendi võrra, siis teises kvartalis toodangu eksport kasvas protsendi võrra. Eksport on kiirelt kasvanud näiteks elektriseadmete tootmises ja tekstiilitööstuses. Uusi tellimusi lisandus tööstusele tublisti juunis, kuid aprillis-mais oli uute tellimuste maht aastatagusega võrreldes miinuses. Tellimuste kasvu juunis põhjustas peamiselt elektroonikatööstus.

SARNASELT EELMISE aastaga ei ole tööstuse kidumine halvendanud jaekaubandusettevõtete tulemusi. Esimesel poolaastal küündis jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeksi keskmine kuine kasv üle seitsme, mootorsõidukite müüki ja hooldust välja jättes kuue protsendini.

Poolaasta on olnud äärmiselt edukas just autoteeninduse valdkonnas, kus müügimaht on eelmise aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt peaaegu 30 protsenti kõrgem. Hästi on edenenud ka autode ja muude mootorsõidukite müük. Teistes jaekaubanduse harudes on kasvanud meditsiini- ja kosmeetikakaupade, samuti kasutatud asjade ja rõivaste müük.

Jaekaubanduse häid tulemusi toetab kõrge hõive ja tempokas palgakasv, mis hoolimata ebakindlast olukorrast mitmes olulises majandussektoris kuidagi raugeda ei taha. Praegu on tööandjad suutnud palgakasvuga kaasa minna, kuid seniste trendide jätkumise korral hakkavad ettevõtted paindumise asemel purunema.