Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/06/21/5533575t1h2d4e.jpg)
/nginx/o/2016/08/05/5688769t1h5b6f.jpg)
Viljandi harrastuskalastajad võivad uhkust tunda, sest keskkonnainspektsiooni nõuniku Himot Marani sõnul on nad üldjuhul meeldivalt seaduskuulekad.
Sel aastal on menetluse alustamist väärivaid õigusrikkumisi tuvastatud vaid üks. Seegi rikkumine ei kuulu Marani väitel aga harrastuspüügi valdkonda, sest tegemist oli seltskonnaga, kes võrgud ilma loata järve pani.
Harrastuskalastajate hulgas on õigusrikkumisi Marani sõnul viimastel aastatel järjest vähemaks jäänud kogu Eestis. Ühe põhjusena tõi ta välja selle, et püügiõiguse eest tasumine on muutunud väga hõlpsaks: seda saab teha ka mobiiltelefoniga otse enne püügile minekut.
«Teadmine sellest võimalusest on nüüd juba üldlevinud, nii nagu telefonidki,» nentis Maran. Ta lisas, et seaduskuulekus on üldiselt suurenenud ning kindlasti on seda mõjutanud tarbetu bürokraatia vähendamine.
«Rikkumiste arvulist näitajat mõjutab ka inspektsiooni suhtumine – alati ei ole mõistlik minna range karistamise teed, kui on näha, et inimene on oma eksimust, näiteks lohakust mõistnud ja tahab olla tulevikus tähelepanelikum.»
Kutseline kalapüüdja Leo Aasa ütles, et suvel ongi rikkumisi vähem, sest kala ei liigu palju. Ta lausus, et sügisel ja kevadel, kui rohkem kalastatakse, tuleb ka rikkumisi tõenäoliselt rohkem ette. Siiski nõustus Aasa keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et kalastajad on üldiselt seaduskuulekad. Aasa on oma ütlemist mööda kuulnud, et harrastuskalastajad on vahel mõne võrgu loata järve pannud. Kutselistel kalapüüdjatel on tema teada vahel juhtunud, et tuul on püügivahendeid tähistavad lipud ära viinud, aga tahtlikku rikkumist on väga vähe.